1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta. See oli liigaasta.

 Pikemalt artiklis 1920. aasta Eestis

• 3. jaanuar – jõustus vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Vabadussõja sõjategevuse.
• 6. jaanuar – Viljandi Teatri- ja Kunstiühing "Ugala" harrastusnäitlejad andsid esimese etenduse.^[1]
• Jaanuaris asutati Eesti Koolinoorsoo Keskliit.^[1]

• 2. veebruar – Tartus kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule, mis lõpetas Vabadussõja.
• 24. veebruar – asutati üliõpilasselts Veljesto.^[1]

• 11. aprill – Tallinnas Nõmmel toimus Eesti Vabariigi esimene murdmaajooksuvõistlus, mille võitis Heinrich Paal^[2].
• 20. aprill – ilmus Eesti Spordilehe esimene number^[1].
• 21. aprill – Eesti sai ametliku kutse, et esineda Antwerpeni olümpiamängudel iseseisva riigina^[2].

• 7. mai – vastu võeti avalikkude algkoolide seadus^[1]. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
• 19. mai – Mereobservatoorium liideti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumiga.^[3]

• 1. juuni – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit^[2].
• 7. juuni – Jaan Luha valiti Jõgeva alevivanemaks.
• 7. juuni – Tallinnas toimus esimene ametlik korvpallimäng Eestis, kui kohtusid Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli meeskond^[2].
• 15. juuni – Eesti Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse.

• 3. juuli – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus^[1].
• 5. juuli – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailmarekordi (tollaste tabelite järgi 8025,5 punkti), ent tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige^[2].
• 7. juuli^[küsitav] – Soome tunnistas de jure Eesti Vabariiki^[viide?].

• 22. august – Antwerpeni olümpiamängud: Jüri Lossmann võitis olümpiamängudel esimese Eesti kergejõustiklasena medali – hõbemedali maratonijooksus.^[2]
• 27. august – jõustus seisuste kaotamise seadus.
• 29. august – Antwerpeni olümpiamängud: tõstja Alfred Neuland tuli esimese eestlasena olümpiamängudel olümpiavõitjaks.^[2]
• 6. september – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata).^[1]
• 10. september – registreeriti osaühing Estonia-Film^[1].

• 11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli – draamakunsti erastuudio, hilisema Draamastuudio teatrikooli.^[1]
• 14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
• 16. oktoober – asutati esimene korporatsioon iseseisvas Eesti Vabariigis, korp! Leola.
• 17. oktoober – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0.^[1]
• 27. oktoober – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae.^[1]

• 8. november – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.
• 13. november – Tallinnas algas II naiskongress.^[1]
• 20. november – registreeriti Eesti Spordi Liidu põhikiri.^[1]

• 3. detsember – Tartu Ülikooli valitsus kinnitas korporatsiooni Revelia põhikirja.
• Detsembris valisid Tartu üliõpilased Üliõpilaskonna Edustuse^[1]

• Selle aasta tähtsaim kirjandussündmus oli luulekogude "Ohvrisuits" (Gustav Suits) ja "Verivalla" (Marie Under) ilmumine.^[1]
• Sel aastal jõudis Eestis lõpule mõisamajandus.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1920

• 1. jaanuar – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik
• 2. jaanuar – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
• 20. jaanuar – Federico Fellini, Itaalia filmilavastaja
• 23. jaanuar – Gottfried Böhm, saksa arhitekt
• 29. jaanuar – Valda Raud, eesti tõlkija
• 2. veebruar – Heikki Suolahti, soome helilooja
• 11. veebruar – Fārūq I, Egiptuse kuningas 1936–1952
• 19. veebruar – Jaan Kross, eesti kirjanik
• 1. märts – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
• 10. märts – Boris Vian, prantsuse kirjanik, laulja ja muusik
• 11. märts – Kenneth Dover, Briti klassikaline filoloog
• 11. märts – Nicolaas Bloembergen, USA füüsik
• 21. märts – Georg Ots, eesti laulja
• 21. märts – Éric Rohmer, prantsuse filmilavastaja ja filmikriitik
• 1. aprill – Toshiro Mifune, Jaapani näitleja
• 7. aprill – Ravi Shankar, India sitarimängija ja helilooja
• 15. aprill – Richard von Weizsäcker, Saksamaa president
• 17. aprill – Edmonde Charles-Roux, prantsuse kirjanik
• 6. mai – Kamisese Mara, Fidži poliitik
• 9. mai – Richard Adams, inglise kirjanik
• 18. mai – Johannes Paulus II, paavst
• 21. mai – John Chadwick, Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog
• 26. mai – John Dall, USA näitleja
• 17. juuni – François Jacob, prantsuse bioloog
• 17. juuni – Setsuko Hara, Jaapani näitleja
• 11. juuli – Yul Brynner, USA näitleja
• 17. juuli – Juan Antonio Samaranch, Hispaania spordiametnik
• 21. juuli – Isaac Stern, USA viiuldaja
• 22. juuli – Valter Taal, eesti vaimulik
• 23. juuli – Amália Rodrigues, Portugali laulja
• 24. juuli – Bella Abzug, USA jurist, poliitik ja aktivist
• 25. juuli – Rosalind Franklin, Briti teadlane
• 3. august – Elmar Tampõld, eesti arhitekt
• 3. august – P. D. James, inglise kirjanik, kriminaalromaanide autor
• 14. august – Holger Pukk, eesti lastekirjanik
• 16. august – Charles Bukowski, USA luuletaja ja kirjanik
• 17. august – Maureen O'Hara, Iiri-USA näitleja
• 18. august – Shelley Winters, USA näitleja
• 22. august – Ray Bradbury, USA ulmekirjanik
• 29. august – Charlie Parker, USA džäss-saksofonist ja -helilooja
• 23. september – Mickey Rooney, USA näitleja
• 25. september – Sergei Bondartšuk, Nõukogude Liidu filminäitleja ja -lavastaja
• 1. oktoober – Walter Matthau, USA näitleja ja koomik
• 7. oktoober – Kalju Lepik, eesti luuletaja
• 8. oktoober – Frank Herbert, USA ulmekirjanik
• 15. oktoober – Mario Puzo, USA kirjanik
• 18. oktoober – Melína Merkoúri, Kreeka näitleja, laulja ja poliitik
• 31. oktoober – Dick Francis, USA kirjanik ja džoki
• 3. november Oodgeroo Noonuccal, Austraalia luuletaja ja poliitaktivist
• 5. november – Douglass North, USA majandusteadlane
• 15. november – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
• 21. november – Jan Frenkel, Vene helilooja
• 21. november – Ilmar Külvet, väliseesti kirjanik ja ajakirjanik
• 21. november – Stan Musial, USA pesapallur
• 30. november – Voldemar Panso, eesti näitleja ja lavastaja
• 6. detsember – Dave Brubeck, USA džässpianist ja helilooja
• 14. detsember – Clark Terry, USA trompetist
• 19. detsember – Little Jimmy Dickens, USA kantrilaulja
• 20. detsember – Väinö Linna, soome kirjanik
• 23. detsember – Zenta Ērgle, läti lastekirjanik
• 29. detsember – Viveca Lindfors, Rootsi-Ameerika näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 1920

• 22. jaanuar – Georg Lurich, eesti maadleja
• 15. veebruar – Aleksander Aberg, eesti maadleja
• 7. märts – Jaan Poska, eesti riigimees
• 3. august – Peeter Süda, eesti helilooja.
• 14. detsember – Clas von Ramm, baltisaksa poliitik

• füüsika – Charles Édouard Guillaume
• keemia – Walther Nernst
• meditsiin – Schack August Steenberg Krogh
• kirjandus – Knut Hamsun
• rahu – Léon Victor Auguste Bourgeois