Presidendi kõnest võis mõista, et ta on jälginud varem Davosis toimunut, sealhulgas Kanada peaminister Carney ja Prantsusmaa presidendi Macroni kõnet. Trump vältis nendega pikemat debateerimist ning ajas ilmselgelt oma asja – mida tema kõnede jälgijad kindlasti teavad juba peast. Kordusid mõtted Euroopa nõrkusest, siinse immigratsioonipoliitika ja rohepöörde kritiseerimine, samuti arvustas Trump liitlaste vähest panustamist NATOsse ning süüdistas Euroopa riike, sealhulgas võõrustajamaad Šveitsi USA kulul elamises.

Jättes kõrvale USA presidendi isiklike edusammude pika loetelu kõnes, või väite, et USA ei saa kaitsta Gröönimaad Venemaa ja Hiina eest seda omamata, tuleb paraku nõustuda mitmete Euroopa-kriitiliste punktidega. Just kolmapäeval, päev enne ELi ülemkogu, on ühendus demonstreerinud käitumist, mida saab praeguses poliitilises ja majanduslikus olukorras pidada süüdimatuks. Nimelt otsustas Euroopa Parlament küllalt napi häälteenamusega, et nõuab Euroopa Kohtult Mercosuri lepingu õiguslikku analüüsi, mis võib Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay turgude eksklusiivse avanemise lükata ELi liikmesriikide jaoks aastateks edasi.

Pole kindel, kas Trump tajub, et on Gröönimaa küsimuses ületanud liitlaste kritiseerimise punase joone, sest enam ei teata, kas USA-le saab kindel olla.

Teisisõnu ja lihtsustades, Euroopa Parlament lükkas kõrvale võimaliku majandusliku alternatiivi USA-le hetkel, kui silmapiiril kumab täiemahuline USA-ELi kaubandussõda. Võib oletada, et oma rolli on mänginud jõuliselt tänaval protestinud Prantsusmaa ja Belgia farmerid, kes üritavad säilitada ühenduses isiklikke privileege.

Loomulikult on USA presidendil lihtsam enda riiki juhtida, kui Euroopa Komisjonil eripalgelist ELi. Ootame ära, kas vastavad tõele Trumpi väited, et USA on suutnud vältida energeetikakollapsit, avades uusi tuumajaamu, mis pakuvad «head elektrihinda ja on väga ohutud». Tõsiasjaks on aga osutunud komisjoni ebaõnnestunud energeetika rohenügimine, sealhulgas Eestis, kus elektrihinnad on näidanud rekordeid.

Pole aga kindel, kas Trump tajub, et on Gröönimaa küsimuses ületanud liitlaste kritiseerimise punase joone ning et kõne esimese kahekümne minuti jooksul isiklike edusammude kirjeldamise asemel oodati pigem sõnumit, kas USA-le saab tähtsates asjades endiselt kindel olla. Sellist selget sõnumit me ei kuulnud. Kanada peaministri Carney kõne – mille Postimees avaldab veebis ning veidi kärbitult ka paberis – ja USA president Trumpi kõne olid nagu erinevatest maailmadest, ehkki mõlemal riigil on ühine piir.

Eesti jaoks on kõige tähtsam, et USA ja Euroopa vaheline vastasseis leiaks võimalikult kiiresti mõistliku lahenduse. Maailma julgeolekule on oluline lääne koostöö.