Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul puudub Gröönimaale otsene sõjaline oht ning Eesti huvides on USA ja Euroopa vahel puhkenud tüli kiiresti maha rahustada. Ta märkis, et Eesti pole kunagi varem olnud nii heal lähtepositsioonil murdeajastule sisenemiseks.
Vseviov rääkis “Esimeses stuudios”, et Euroopa riigid üritavad pakkuda lahendusi Gröönimaa ümber puhkenud tüli rahustamiseks.
“Küll need, kes üritavad otsesuhtlusega Ameerika presidendiga ühendust võtta, kui ka need, kes otsivad lahendusi NATO raamistikus. Ja kui tõesti on probleemiks Arktika julgeolek, siis Arktika julgeolekusse on võimalik rohkem panustada,” ütles ta.
Venemaa on oma sõjalist kohalolekut Arktikas suurendanud, küll aga mitte Gröönimaa piirkonnas, ning akuutset ohtu Gröönimaale ei ole, sõnas kantsler. “Ja kui see peaks tekkima, siis tuleb ühiselt sellega tegutseda, sest tegemist on [NATO] artikkel 5 alla kuuluva territooriumiga,” lisas ta.
Euroopa riigid saatsid Gröönimaale oma sõdurid, mille järel otsustas USA president Donald Trump nendele riikidele tollid kehtestada.
Sõdurite saatmine Gröönimaale ei toimunud USA heidutamiseks, rõhutas Vseviov.
“Need õppused olid varem planeeritud. Tegelikult korraldab NATO kogu aeg õppusi igal pool, lihtsalt mõned õppused omandavad niisuguse tähenduse,” sõnas ta.
Kantsleri sõnul ei peaks Eesti tegelema lootmisega, kas USA tuleb talle vajadusel appi, vaid keskenduma praktilistele tegevustele.
“Julgeoleku ja iseseisvuse tagamine selles riigis siin ei saa toimuda vaid selle riigi territooriumil. Me oleme selle jaoks liiga väike. Selleks, et siin oleks võimalik vaba riiki pidada, on vaja seda vabadust soodustavat rahvusvahelist olukorda. Rahvusvahelist seisundit. Meie peame sellist rahvusvahelist seisundit ehitama, nii palju kui me seda suudame.”
Vseviov tõdes, et väike riik suudab vähe, kuid rõhutas, et ka väiksel riigil on tugevused.
“Tema tugevuseks on tema hääl, terav mõistus, julgus õigel ajal öelda. Üksi on ikka väga keeruline. Üksi ei tohiks jääda, järelikult tuleb leida neid, kellel on täpselt samasugused huvid rahvusvahelise korra suhtes – loomulikult vaatame siin esmajoones neile otsa, kes on meile lähedal. Ma ei mõtle, ainult geograafilist lähedust. Ma mõtlen ka ideoloogilist lähedust. Neid demokraatiaid, kes näevad maailma samasugusena nagu meie. Sealhulgas ka Kanada, Põhjala- ja Baltiriigid, Poola, Saksamaa, teised Euroopa riigid. Ja siis proovime koos teha kõik endast oleneva, et see maailmakord soosiks meie vabadust. Üldiselt on see tulnud meil siiamaani välja päris hästi,” sõnas Vseviov.
Ta märkis, et kuigi aeg on segane, ei tasu sellest paanikasse sattuda. “Kainelt hinnates tuleb siis käituda rahvusvahelisel areenil enesekindlalt. Mingisugust alternatiivi meil ei ole ja nii head lähtepositsiooni murdeajastule sisenemiseks pole meil ajaloos varem olnud,” ütles ta.