13. ekspeditsioon oli Rahvusvahelise Kosmosejaama 13. alaline meeskond.

Ekspeditsioon saabus jaama 1. aprillil 2006. Nendega koos saabus jaama Brasiilia astronaut Marcos Pontes. 13. ekspeditsiooni meeskonda kuulusid Pavel Vinogradov ja Jeffrey Williams. Pontes viibis jaamas kaheksa päeva ning lahkus koos 12. ekspeditsiooni meeskonnaga.[1]

4. juulil startis Cape Canaveralilt kosmosesüstik Discovery missioonile STS-121, mis saabus jaama 6. juulil. Discovery tõi jaama Saksa astronaudi Thomas Reiteri, kellest sai 13. ekspeditsiooni liige ning esimene eurooplane, kes viibis pikka aega kosmosejaamas.[2] Reiteri saabumisega kasvas esimest korda pärast 2003. aasta maid jaama meeskonnaliikmete arvu taas kolmeni. Vahepealsed meeskonnad olid olnud kaheliikmelised, kuna kosmosesüstik Columbia katastroofi tõttu olid kosmosesüstikute lennud olnud peatatud.

20. septembril 2006 saabusid jaama 14. ekspeditsiooni liikmed ja esimene naiskosmoseturist Anousheh Ansari.[3][4] Ansari viibis kosmosejaamas kaheksa päeva ning lahkus 28. septembril koos Vinogradovi ja Williamsiga. Reiter liitus 14. ekspeditsiooniga ja naasis Maale detsembris.

Meeskond

Amet Esimene pool
(märts kuni juuli) 		Teine pool
(juuli kuni september)
Komandör Venemaa Pavel Vinogradov
Roskosmos
teine kosmoselend
1. lennuinsener Ameerika Ühendriigid Jeffrey Williams
NASA
teine kosmoselend
2. lennuinsener Saksamaa Thomas Reiter
ESA
teine ja viimane kosmoselend

Viited

  1. ↑ "International Space Station Status Report #06-15". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2017. Vaadatud 10. juuli 2019.
  2. ↑ "Thomas Reiter". ESA. Vaadatud 10. juuli 2019.
  3. ↑ "International Space Station Status Report #06-41". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2021. Vaadatud 10. juuli 2019.
  4. ↑ "Anousheh Ansari was the first female space tourist. Now she's inspiring the next generation". The Wired. Vaadatud 10. juuli 2019.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/13._ekspeditsioon
No tags for this post.