12. veebruar on Gregoriuse kalendri 43. päev. Juliuse kalendri järgi 30. jaanuar (1901–2100).

• 1425 – Rooma kuningas Sigismund läänistas Sopronis Tartu piiskopkonna piiskop Theoderichile.^[viide?]
• 1457 – Valmiera maapäeval sõlmisid Liivimaa seisused maarahu, mis kestis ligi kümme aastat.
• 1896 – Bernhard von Rehren immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.^[küsitav]
• 1919 – Ajutine Valitsus otsustas lugeda Vabariigi väljakuulutamise päevaks 24. veebruari.
• 1925 – Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.
• 1925 – Riigikogu kiitis heaks riigikorra kaitse seaduse. See sätestas, et kõik ühingud, mille sihiks on Eesti riigikorra kukutamine, keelustada.
• 1931 – Riigikogu kinnitas ametisse uue valitsuse, mille eesotsa sai Konstantin Päts.
• 1934 – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
• 1959 – asutati ENSV Ajakirjanike Liit.
• 1988 – asutati Eesti Lastefond.^[1]
• 1992 – kahevõistleja Allar Levandi saavutas Alberville'i olümpiamängudel kuuenda koha.
• 1993 – loodi Alexander Kofkini Fond, mille põhikapital ulatus 250 000 kroonini.
• 1994 – Marja poe varing: Tallinnas kukkus kokku Mustamäe teel asuva Marja kaupluse lagi. Varingus sai surma 5 ja vigastada 13 inimest. Hiljem surid mitmed vigastatud ka haiglas.
• 1996 – Edgar Savisaar algatas kriminaalasja Eesti Ekspressis avaldatud artikli tõttu, milles Savisaart süüdistati allilma raha kasutamises valimiskampaania jaoks.
• 1997 – Kristina Šmigun tuli juunioride maailmameistriks, võites Kanadas Canmore'is toimunud juunioride MM-il 5 km klassikasõidus kuldmedali.
• 1998 – Sillamäe linnapeaks sai Jaak Tamm, kes oli varem olnud Tallinna linnapea.
• 2000 – Tartus põles ajaloolise kohviku Werner hoone.
• 2002 – Andrus Veerpalu võitis XIX taliolümpiamängudel 15 km klassikalises tehnikas murdmaasuusatamise distantsil kuldmedali, Jaak Mae pronksmedali.
• 2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel 15 km suusavahetusega sõidus kuldmedali.

• 1429 – Saja-aastane sõda: inglased võitsid Heeringate lahingus Prantsuse vägesid.
• 1502 – Vasco da Gama asus Lissabonist teisele reisile Indiasse.
• 1541 – hispaania konkistadoor Pedro de Valdivia asutas Santiago.
• 1554 – leedi Jane Grey, kes oli 1553. aastal üheksa päeva Inglise kuninganna, hukati riigireetmise pärast.
• 1577 – Madalmaade kuberner Don Juan väljastas edikti kodusõja lõpetamiseks.
• 1719 – Hollandis asutati kindlustusfirma Onderlinge van 1719 u.a., mis on Hollandi vanim ikka veel tegutsev kindlustusettevõte.
• 1733 – esimesed Georgia kolonistid, keda juhtis inglane James Edward Oglethorpe, asutasid Savannah' linna.
• 1736 – Pärsia kuningaks sai Nadir-šahh.
• 1816 – Napolis põles maha San Carlo teater.
• 1818 – Santiagos kuulutati välja Tšiili sõltumatus Hispaaniast.
• 1832 – Ecuador annekteeris seni Hispaaniale kuulunud Galápagose saared.
• 1851 – Uus-Lõuna-Walesis avastas Edward Hargraves kulda – vallandus Austraalia kullapalavik.
• 1884 – Lewis Edson Waterman sai Ameerika Ühendriikides täitesulepea patendi.
• 1895 – Jaapani väed vallutasid Weihai Hiinas.
• 1899 – Hispaania müüs Saksamaale Vaikses ookeanis asuvad Mariaanide, Karoliinide ja Belau saared.
• 1912 – Hiina Mandžu dünastia loobus võimust.
• 1931 – esimest korda läks eetrisse Vatikani raadio.
• 1934 – kokkupõrgetes vasakpoolsete tööliste ja Engelbert Dollfussi autoritaarse valitsuse vahel hukkus Austrias ligi tuhat inimest.
• 1934 – Prantsusmaal algas üldstreik.
• 1941 – Londonis katsetati penitsilliini esimest korda inimese peal.
• 1945 – Teine maailmasõda: Peruu kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.^[2]
• 1950 – Suurbritannias Torquays asutati Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
• 1953 – Tel Avivis plahvatas Nõukogude esinduses pomm ning Nõukogude Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
• 1953 – Suurbritannia ja Egiptus jõudsid Sudaani küsimuses kokkuleppele.
• 1970 – toimus Iisraeli õhurünnak Egiptuse metallikombinaadile, õnnetuses hukkus 70 tsiviilisikut.
• 1971 – Bhutan iseseisvus täielikult Indiast.^[viide?]
• 1974 – Moskvas arreteeriti dissident ja kirjanik Aleksandr Solženitsõn.
• 1978 – Teheranis avati Iraani vaibamuuseum.
• 1979 – Genfis algas esimene ÜRO egiidi all toimunud kliimakonverents.
• 1986 – Ameerika Ühendriigid andsid Jugoslaaviale välja 86-aastase Andrija Artukovići, keda süüdistati Teise maailmasõja ajal toime pandud massimõrvades.
• 1986 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, mille tagajärjel algasid ettevalmistused tunneli ehitamiseks La Manche'i väina alla.
• 1990 – Dušanbe rahutustes hukkus 18 inimest.
• 1992 – ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali alustas läbirääkimisi Somaaliaga, et sõlmida riigi kodusõjas relvarahu.
• 1994 – Norras Lillehammeris algasid 27. veebruarini toimunud XVII taliolümpiamängud.
• 1996 – Yāsir ‘Arafāt sai esimeseks Palestiina presidendiks.
• 1999 – Bill Clinton, kelle osalus nn Lewinsky skandaalis ohustas presidendikarjääri jätku, mõisteti USA senati poolt õigeks.

 Pikemalt artiklis Sündinud 12. veebruaril

• 1637 – Jan Swammerdam, hollandi bioloog ja mikroskopist
• 1768 – Franz I, Austria keiser
• 1777 – Friedrich de la Motte Fouqué, saksa kirjanik
• 1785 – Pierre Louis Dulong, prantsuse füüsik ja keemik
• 1809 – Charles Darwin, inglise loodusuurija
• 1809 – Abraham Lincoln, Ameerika Ühendriikide 16. president 1861–1865
• 1814 – Jenny von Westphalen, Karl Marxi abikaasa
• 1828 – George Meredith, inglise kirjanik
• 1861 – Lou Andreas-Salomé, psühhoanalüütik
• 1879 – Jelena Roerich, Nikolai Roerichi abikaasa
• 1881 – Anna Pavlova, vene baleriin
• 1884 – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral
• 1885 – Julius Streicher, saksa poliitik ja ajalehetoimetaja
• 1888 – Eduard Laaman, eesti ajakirjanik ja poliitik
• 1893 – Omar Bradley, USA sõjaväelane ja väejuht
• 1908 – Ago Neo (August Neo), eesti maadleja
• 1909 – Vadim Želnin, eesti ilmaennustaja
• 1918 – Julian Schwinger, USA füüsik, Nobeli auhind 1965
• 1923 – Franco Zeffirelli, itaalia filmirežissöör ja teatrilavastaja
• 1928 – Ülo Tedre, eesti folklorist
• 1933 – Costa-Gavras, filmimees
• 1933 – Bruno O'Ya, eesti-poola näitleja ja muusik
• 1934 – Bill Russell, ameerika korvpallur
• 1936 – Kaupo Deemant, eesti ajaloolane
• 1937 – Jüri Marran, eesti kunstnik
• 1942 – Ehud Barak, Iisraeli poliitik
• 1943 – Viive Rosenberg, Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik
• 1943 – Madis Üürike, majandusteadlane ja poliitik
• 1944 – Maie Raitar, eesti kunstiteadlane
• 1946 – Marju Kuut, eesti laulja
• 1948 – Tõnu Kalam, dirigent
• 1950 – Steve Hackett, inglise muusik
• 1954 – Aare Kööp, eesti purjetaja
• 1968 – Ülar Mark, eesti arhitekt
• 1976 – Sylvia Saint, tšehhi pornotäht
• 1978 – Silver Meikar, Eesti poliitik
• 1980 – Christina Ricci, ameerika näitleja
• 1981 – Mikk Joorits, eesti kergejõustiklane

 Pikemalt artiklis Surnud 12. veebruaril

• 1538 – Albrecht Altdorfer, saksa maalija ja vasegraveerija
• 1554 – Jane Grey, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa kuninganna
• 1771 – Adolf Fredrik, Rootsi kuningas
• 1798 – Stanisław II, viimane Poola kuningas
• 1804 – Immanuel Kant, saksa filosoof
• 1912 – Isaac Newton Van Nuys, ameerika ettevõtja, pankur ja kinnisvaraarendaja
• 1942 – Grant Wood, USA maalikunstnik
• 1984 – Julio Cortázar, Argentina kirjanik
• 1996 – Mart Elango, eesti füüsik
• 2022 – Ülo Lepik, eesti matemaatik ja mehaanikateadlane
• 2022 – Karl Vaino, Eesti NSV parteitegelane

• ...

• Tallinna maksimumtemperatuur +5,9 °C (1925)
• Tallinna miinimumtemperatuur –25,0 °C (1867)
• Tartu maksimumtemperatuur +5,8 °C (1925)
• Tartu miinimumtemperatuur –29,8 °C (1871)