Verekoer
FCI standard nr 84
Rühm	6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Alarühm	1: hagijad
Alajaotis	1: suurekasvulised
Standard nr	84   12.07.2002 (en et)
Päritolumaa	Belgia  Prantsusmaa  Suurbritannia
Kohalik nimi	chien de Saint-Hubert, Bloodhound
Töökatsed	jah
Tunnused
Turja kõrgus	68 ±4 cm (isane) 62 ±4 cm (emane)[1][2]
Kaal	46–54 kg (isane) 40–48 kg (emane)[1][2]
Kattekarv	kere on kaetud liibuva, lühikese, tiheda, üsna karmi ning ilmastiku­kindla karvaga[1][2]
Karvkate	kahevärvilised must pruuniga (black and tan) maksapruun pruuniga (liver and tan) ühevärviline punane (hele­punasest tumepunaseni)
Eluiga	7–8 aastat
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

Verekoer on Belgiast pärit koeratõug.

Tõu aretajaiks peetakse Belgias Saint-Hubertis asunud, püha Hubertuse järgi nime saanud kloostri munki. Koeratõu prantsuskeelne nimetus on ‘chien de Saint-Hubert’ (Saint-Hubert'i koer).

Tõustandardis on koera kasutuse kohta muuhulgas kirjas järgmist: "Suurte ulukite jahtimiseks kasutatav hagijas, teenistuskoer, jälituskoer ning perekoer."^[1][2]

Sama allikas lisab koera käitumise/iseloomu kohta muuhulgas kirjas järgmist: "Rahulik, vaikne ja heatahtlik. ... Tundlik nii komplimentide kui korralekutsumise suhtes."^[1][2]

• Pildid
• 
• 
• 

­

• Barwick, M. Aspects of Bloodhound History (PDF)
• Boitard, Jean-Pierre, Le Chien de Saint-Hubert, éditions Artémis 2002. ISBN 2-84416-155-3
• Dalziel, Hugh. British Dogs Ch IX
• Fogle, Bruce (2000). The New Encyclopedia of the Dog. Dorling Kindersley (DK). ISBN 0-7894-6130-7.
• Reed, Lena & Brey, Catherine F. (1991). The New Complete Bloodhound. Howell Book House. ISBN 0-87605-077-1.
• Tweedie, Jan (1998). On the Trail!: A Practical Guide to the Working Bloodhound and Other Search and Rescue Dogs. Alpine Publications. ISBN 1-57779-005-7.

• Verekoer veebisaidil koer.ee