Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937. aasta Vene NFSV konstitutsiooni vastuvõtmiseni, mille kohaselt 1922. aastal NSV Liidu haldusüksuseks (liiduvabariigiks) muudetud Venemaa nimeks sai Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (Vene NFSV).

Venemaa SFNV sai riigi ametlikuks nimeks III Ülevenemaalisel Nõukogude kongressil 10. jaanuaril 1918 vastu võetud ja 19. juulil jõustunud Venemaa SFNV Konstitutsiooni järgi. Venemaa SFNV pealinn oli kuni 11. märtsini 1918 Petrograd, kui Rahvakomissaride Nõukogu ja nõukogude valitsusasutused evakueeriti Moskvasse, mis jäigi Venemaa SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu pealinnaks.

V Ülevenemaalise Nõukogude kongressi poolt 10. juulil 1918 vastu võetud I Vene SFNV konstitutsioonile oli Vene SFNV kõrgeimaks esindus- ja seadusandlik võimuks Ülevenemaaline Nõukogude Kongress, kuhu valiti esindajad erinevatest nõukogudest ja ametiliitudest.

Nõukogude kongresside vahelisel ajal oli alaliseks kõrgemaks esindusorganiks Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja selle Presiidium. Ülevenemaalise Kesktäitevkomiteel oli õigus vastu võtta dekreete(seadusi), muuta või keelata Vene SFNV Rahvasaadikute Nõukogu dekreete või määrusi, ametisse nimetada või kõrvaldada Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu tervikuna või üksikuid rahvakomissare^[1].

 Pikemalt artiklis Ülevenemaaline Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee

 Pikemalt artiklis Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, VK(b)P Keskkomitee, VK(b)P KK Poliitbüroo, VK(b)P KK Orgbüroo, VK(b)P KK Sekretariaat

 Pikemalt artiklis Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu esimeeste loend

 Pikemalt artiklis Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu

Täidesaatvateks võimuorganiteks olid: Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu, määratud rahvakomissarid ja nende poolt juhitavad Vene SFNV rahvakomissariaadid.

Vene SFNV relvajõudude Punaarmee juhtorganiks oli ÜK(b)P poliitilise juhtkonna poolt 8. mail 1918, moodustatud Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Ülevenemaaline Peastaap, sõjalise tegevuse planeerimise asutusena ja sellest 1919. aastal eraldatud Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu Välistaap sõjategevuse operatiivse keskasutusena. Ülevenemaalist Peastaapi juhtis Sõjanõukogu, kuhu kuulusid staabiülem ja poliitilised komissarid. Sõjanõukogu teostatas kontrolli ÜP tegevuse üle ning allus otse Nõukogude Venemaa sõjaasjade rahvakomissarile ja alates 6. septembrist 1918 Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule, mille juhiks oli sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski.

 Pikemalt artiklis Punaarmee, Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Ülevenemaaline Peastaap

 Pikemalt artiklis Vene kodusõda

 Pikemalt artiklis Vene SFNV Sõja- ja sõjamerelaevastiku Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklites Tšekaa ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, GPU, OGPU, NKVD

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Vene NFSV#Vene NFSV haldusjaotus

30. detsember 1922 Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmed olid:

• Vene SFNV;
• Ukraina NSV;
• Valgevene NSV;
• Taga-Kaukaasia SFNV.

• Vene NFSV – Nõukogude Liidu liiduvabariik (1937–1991)