Umberto Nobile (21. jaanuar 1885 Lauro, Campania – 31. juuli 1978 Rooma) oli itaalia dirižaabliehitaja ja polaaruurija.

Nobile lõpetas 1908. aastal Napoli ülikooli masinaehitus- ja elektriinsenerina. 1911. aastal astus ta Itaalia õhuväkke, esimeses maailmasõjas teenis ta Roomas sõjaväeinsenerina.

Tema projekteeritud olid dirižaablid Norge (1926) ja Italia (1927).

Aprillis-mais 1926 oli Nobile Roald Amundseni juhitud põhjapooluse ekspeditsiooni dirižaabli Norge komandör. Poolusele jõuti 12. mail. Naasnud kodumaale, sai Nobilele osaks suur poolehoid ja tunnustus nii rahvalt kui ka võimudelt. Benito Mussolini ülendas ta kindralmajoriks.

Aprillis 1928 alanud teisel pooluseekspeditsioonil, seekord dirižaablil Italia, oli Nobile ekspeditsiooni juht. Tagasiteel pooluselt dirižaabel hävis. Osa meeskonnast hukkus, osa päästeti. Rahvusvahelise päästeoperatsiooni käigus päästeti esimesena Nobile. Itaalia ametlik uurimine leidis, et Nobile oli süüdi dirižaabliga toimunud katastroofis. Teda süüdistati ka oma meeste jääle jätmises. Protestiks süüdistuste vastu lahkus ta 1929. aastal õhuväest.

Juulis 1931 võttis Nobile osa Nõukogude jäälõhkuja Malõgin (mis oli üks 1928. aastal tema päästeoperatsioonis osalenud laevadest) ekspeditsioonist Franz Josefi maale. 1932. aastal siirdus ta viieks aastaks Nõukogude Liitu, kus töötas dirižaabliehitusprogrammis, kaasa arvatud SSSR-V6.

Itaaliasse tagasitulnuna nimetati Nobile 1936. aastal Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks. Samas polnud ta läbisaamine Mussoliniga endiselt hea, mispeale 1939. aastal ta lahkus ta USAsse, kus töötas Chicago lähedal ülikooli õppejõuna. Peale Itaalia sõjakuulutust USAle 1941. aastal lubati tal USAsse jääda, kuid ta keeldus ja otsustas mais 1942 tagasi tulla Euroopasse. Kuni Mussolini tagandamiseni elas ta Hispaanias, seejärel tuli tagasi koju Itaaliasse.

1945. aastal mõistis Itaalia õhuvägi Nobile kõigi Italia hukuga seotud süüdistuses õigeks ja ülendas ta kindralleitnantiks. 1946. aastal valiti ta Itaalia põhiseadust väljatöötava Asutava Kogu liikmeks sõltumatu kandidaadina Itaalia Kommunistliku Partei nimekirjas. Seal saavutas ta põhiseaduse 9. artikli vastuvõtmise, mille kohaselt toetab riik teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd.^[1] Peale põhiseaduse vastuvõtmist 1948. aastal läks Asutav Kogu laiali, Nobile hakkas Napoli ülikooli õppejõuks.

• 1928 – USA Kongressi kuldmedal (koos Lincoln Ellsworthi ja Roald Amundseniga panuse eest polaaruurimise valdkonnas)
• 1936 – valiti Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1966 – Itaalia kõrgeim orden Teenete eest Itaalia Vabariigi eest, suurristi järk

• Mängufilm "Punane telk" (režissöör Mihhail Kalatozov, Umberto Nobile osas Peter Finch; 1969).