See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Sultantihane (perekond)

Sultantihane (Melanochlora sultanea) on maailma suurim tihaslane.

Levila

Ta on levinud Indohiina poolsaarel ja Lõuna-Hiinas (Hainani saarel ja paiguti Yunnani, Guangxi Zhuangi ja Fujiani provintsides) lääne suunas läbi Birma ja Kirde-India kuni Nepalini.

Välimus

Pikkus 20,5 cm. [3] [4] Isaslinnu pealagi, tutt ja suurem osa alapoolest on erekollased; selg, tiivad, kurgualune ja puguala on mustad. Emaslind ja noorlind on tuhmimad. Sultantihasel eristatakse mitut alamliiki. Erinevalt teistest on Annami mägedes elava alamliigi gayeti isas- ja emaslinnu pealagi ja tutt mustad. Tegutseb paaride ja väikeste salkadena tavaliselt kõrgel puuvõras, kus vaatamata oma suurusele ja eredale välimusele jääb tihti märkamatuks. Laul koosneb umbes viiest vilesilbist ja kõlab kui chiu-chiu-chiu-chiu-chiu või piu-piu-piu-piu-piu. Üks laulufraas kestab poolteist kuni kaks sekundit.

Elupaik

Elab tasandike ja mäenõlvade laialehistes metsades, bambustikes ja võsastikes kuni 1900 m kõrguseni. Eelistab servaelupaiku.

Pesitsemine

Sultantihase pesitsemise kohta on vähe teada. Pesitsusperiood on levila erinevates piirkondades aprillist juulini. Pesa ehitab puuõõnsusse või koorelõhesse. Kurnas on 5-7 muna.

Toitumine

Toiduks on putukad, puuviljad ja seemned.

Viited

  • Harrap, S., Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. Christopher Helm, London 1996
  1. ↑ BirdLife International (2004). Melanochlora sultanea. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 1 November 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
  2. ↑ Hodgson, B.H. (1837). "Indication of some new forms belonging to the Parianae. (part 1)". India Rev. 2 (1): 30–34.
  3. ↑ Harrap, S., Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. Christopher Helm, London 1996
  4. ↑ Robson. C. Birds of South-East Asia. New Holland, 2005
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Sultantihane
No tags for this post.