See artikkel räägib toidust; süldimuusika kohta vaata artiklit Sült (muusikastiil).

Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini, nt tailiha puhul^[1]. Sült on eesti rahvustoit, ning sülti süüakse Eestis arvatavasti rohkem kui paljudes teistes maades, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse väga paljudes teistes maades. Erandiks on Hispaania ja mitmed Hispaania poolt asustatud maad, nagu Mehhiko, kus teadaolevalt sülti ei tehta, ning süldi koostisosi peetakse seal subprotuktideks, mida kasutatakse koeratoiduks.^[2]

"Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud," on öelnud Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist Epp Tamm.^[3]

Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda (kupatatakse) ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3–4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseained – sool, sibul, vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja, tükeldatakse. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema tõusta, kallatakse vormidesse jahtuma.^[viide?]

• Eesti köök

• "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse" kultuur.err.ee, 1. juuni 2018
• Urmas Vadi Sada Eesti mõtet. Janar Ala sült ERR, 15. veebruar 2018
• Janar Ala Sült, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon