Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Muinasajal moodustasid hilisema Risti kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu.

13. sajandil eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvate kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Läbi keskaja kuulus kihelkonna maa Padise kloostrile.

1638–1710 oli kogudusel oma vaimulik. Nõva ümbrus, mis kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti 1653. aastal Risti kogudusega. Nõval olev Olavi kabel muutus Risti kiriku abikirikuks.

1710. aastal liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

1870. aastast oli Risti kihelkond iseseisev kihelkond, mille kihelkonnakirik on Risti kirik.

Aastatel 1870–1897 kuulusid kihelkonda ka Pakri saared.

Kihelkonnas asus üks kirikumõis, viis rüütlimõisa, üks poolmõis ja viis karjamõisa.

• Risti kirikumõis – kirikumõis
• Tuusari mõis (Friedenhof) – karjamõis – kuulus Nõva mõisale
• Hatu mõis (Hattoküll) – rüütlimõis eraldatud kloostrist 1609
• Kurkse mõis (Kurks) – poolmõis, mis eraldati Risti mõisast^[1]
• Kõmmaste mõis (Kemnast) – rüütlimõis – eraldatud Risti mõisast 1640
• Nõva mõis (Newe) – rüütlimõis – esmateated 1559
• Pae mõis (Paeküll) – karjamõis – Hatu mõisa karjamõis
• Risti mõis (Kreuzhof) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi I poolel
• Sealepa mõis (Sealep) – karjamõis – Nõva mõisa karjamõis
• Tamse mõis (Tams) – karjamõis – Vihterpalu mõisa karjamõis
• Valgmaa mõis (Walgma) – karjamõis – Risti mõisa karjamõis
• Vihterpalu mõis (Wichterpal) – rüütlimõis

Harju-Madise kihelkonnas moodustati hilisema Risti kihelkonna alal järgmised mõisavallad.

Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.

• Hatu mõisavald (Gemeinde Hattoküll) – vallas said 42 peret perenime
• Kõmmaste mõisavald (Gemeinde Kemnast) – vallas said 25 peret perenime, liideti 1866 Risti vallaga
• Nõva mõisavald (Gemeinde Newe) – vallas said 48 peret perenime
• Risti mõisavald (Gemeinde Kreuzhof) – vallas said 87 peret perenime
• Vihterpalu mõisavald (Gemeinde Wichterpal) – vallas said 279 peret perenime

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866. aastast: Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

• Hatu vald (1866) (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga.
• Nõva vald (1866) (Newe) – 1893 eraldus Risti ja Hatu vald, mis liideti Padise vallaga.
• Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulus algselt Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis. 1891 liideti vald Nõva vallaga.
• Vihterpalu vald (Wichterpall) – liideti 1891 Nõva vallaga.

1896 moodustati

• Vihterpalu vald (Wichterpall) – eraldati 1896 Nõva vallast ning liideti 1939. aastal Nõva vallaga (1939).

• Nõva kirikuaed
• Nõva õigeusu kalmistu
• Risti kirikuaed ja uus kalmistu
• Risti õigeusu kalmistu
• Suur-Pakri kalmistu
• Vilivalla kalmistu

Tänapäeval jäävad kihelkonna alad pea täielikult Harju maakonda, vaid osa läänepoolsest alast Nõva ümbruses jääb Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

• Eesti kihelkondade loend
• Risti kirik

• Risti kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 458–460.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 69–70.