Rikissa Birgersdotter, kes on tuntud ka kui Rixa, Richeza, Richilda ja Regitze (u 1237 Rootsi – pärast 1288), oli kaaskuningas Håkon noorema abikaasana Norra kuninganna (1251–1257) ning seejärel Mecklenburg-Güstrow' ja Werle printsi Heinrich I abikaasana Werle printsess.

Rikissa Birgersdotter sündis hilisema Rootsi jarli ja regendi Birger jarli ning tema abikaasa Ingeborg Eriksdotteri, kuningas Erik XI vanima õe abielust, olles üks nende vanimaid lapsi.

Rikissa põlvnemine (erinevalt tema oletatavate nooremate õdede omast) on hästi tõendatud. Rikissa sai nime emapoolse vanaema, Rootsi kuninganna ja Valdemar Suure tütre Rikissa järgi. Skandinaavia kombe kohaselt anti tütardele surnud vanaemade nimesid ning esmasündinud tütred ristiti tavaliselt emapoolse vanaema järgi (kui ta ei olnud enam elus).

Aastal 1250 suri Rikissa onu Rootsi kuningas Erik Eriksson ilma otseste pärijateta ning Rikissa vend Valdemar Birgersson, kes oli veel alaealine, päris ema kaudu Rootsi kuningatrooni; tema isast Birger jarlist sai aga Rootsi regent. Birger püüdis hoida kolme Skandinaavia kuningriigi vahel rahu ja tugevdada tema enda juba niigi võimsa perekonna mõju. Seetõttu peeti kõiki tema seaduslikke lapsi de facto Rootsi printsideks ja printsessideks nende ema ja Birgeri enda kuninglike esivanemate kaudu.^[1]

1251. aastal pandi Rikissa mehele Norra troonipärijale, titulaarkuningale ja oma isa Håkon IV kaasvalitsejale Håkon Håkoni pojale (1232–1257). Abielust sündis üks laps – poeg Sverre, kes suri noorelt (1252–1261). Rikissa abikaasa Håkon suri viis aastat enne oma isa, mistõttu sai Norra troonipärijaks tema noorem vend Magnus, tulevane kuningas Magnus VI.

1262. aastal abiellus Norra leskkuninganna Rikissa Mecklenburg-Güstrow' ja Werle printsi Heinrich I-ga (suri 1291) ning nende abielust sündis mitu last:

• Werle prints Heinrich II (suri 1308);
• Werle-Güstrow' prints Nikolaus (suri 1298);
• Werle printsess Rikissa (ka Rixa) (suri 1312), kelle abikaasa oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog Albrecht II.

Chronica principum Saxonie mainib Rikissat kui Rootsi kuninga tütart (filia regis Suecie) ning see on hilisemaid uurijaid hämmastanud. Seda on seletatud järgmiselt:

• kuningas Valdemari alaealisuse ajal paistis kõikvõimas regent Birger jarl kroonikakirjutajale kui kuningas;
• Rikissa oli kuningas Erik X lapselaps;
• Valdemari troonile tõustes tunti nende ema Ingeborgi kui "kuninga ema" (inglise keeles Queen Mother) – tiitel, mis reeglina eeldanuks seda, et selle kandja oli ka ise kuninganna;
• kroonikas kasutatud termin viitab lihtsalt Rootsi kuninglikule perekonnale.

• Cronica Principum Saxonie, MGH SS XXV, lk 476.
• Lars O. Lagerqvist (1982). "Sverige och dess regenter under 1.000 år". Albert Bonniers Förlag AB. ISBN 91-0-075007-7.