Riin Alatalu Eesti Mõisate Ühenduse tunnustusüritusel Tallinna Raekojas 7. mai 2019. Foto: Toomas Mitt

Riin Alatalu (sündinud 20. juunil 1968) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Ta on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning muinsuskaitse ekspert rahvusvahelistes ja Eesti erialaorganisatsioonides, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) asepresident ja Eesti Muinsuskaitse Nõukogu esimees.

Haridus- ja töökäik

Riin Alatalu lõpetas 1986. aastal Tallinna 44. Keskkooli ja asus õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda, spetsialiseerudes etnograafiale. 1989/1990 õppis Helsingi Ülikoolis etnoloogiat ja kultuuriantropoloogiat esimese üliõpilasvahetuse raames. Lõpetas Tartu Ülikooli 1992. aastal kaitstes diplomitöö teemal "Meditsiinilise mõtte areng Eestis 19. sajandi kalendrikirjanduse näitel" (juhendaja Lauri Vahtre).

Aastatel 2004–2007 õppis Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse erialal ja kaitses magistrikraadi tööga "Taluarhitektuur kui rahvuspärand. Taluarhitektuuri väärtustamine ja kaitse maaarhitektuuri arengukava valguses" (juhendaja Epp Kangilaski) ning aastatel 2008–2012 samas doktoriõppes ning kaitses doktorikraadi tööga "Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis" (juhendaja Mart Kalm).

Riin Alatalu on töötanud reisibüroos Estravel. Aastatel 2002–2007 töötas ta Muinsuskaitseametis järelevalveosakonna juhatajana ja 2006–2007 peadirektori kohusetäitjana; 2007–2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juhatajana; 2013–2017 juhtis Kultuuriministeeriumis EMP Mõisakoolide programmi ja aastast 2016 töötab Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas dotsendina. 2013. aastal koordineeris Eesti Kultuuripärandi aastat ja 2018/2019 oli Hiiumaa Ametikooli restaureerimise juhtõpetaja.

Teaduskorralduslik tegevus

Ta on alates 2007. aastast Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee liige, oli aastatel 2009–2012 aseesimees ja aastatel 2012–2021 esimees.

Ta on Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu juhatuse liige aastast 2017 ning valiti aastatel 2020 ja 2023 selle asepresidendiks.

Ta on ICOMOSi Õigus-, Haldus- ja Rahanduse Komitee (ICLAFI) liige aastast 2013 (asepresident 2015–2018); rahvusvahelise linnade, alevite ja külade teaduskomitee CIVVIH liige aastast 2013.

Ta oli aastatel 2009–2013 Eesti delegatsiooni liige UNESCO maailmapärandi komitees. Alates 2015 on ta Eesti Muinsuskaitse Nõukogu liige ja alates 2019 selle esimees.

Isiklikku

Tema isa on Toomas Alatalu ja ema Kadi Alatalu ning vend on Siim Alatalu ja õde Epp Alatalu.

Teosed

Raamatud

  • "Kõnelevad majad", Päike ja Pilv 2009[1]
  • Riin Alatalu, Henry Kuningas, Olev Liivik. "Estonian St. John's Church in St. Petersburg" 2012[2]
  • "Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis" 2012[3]
  • Riin Alatalu, Marju Kõivupuu. "Estonian Heritage" 2013[4]
  • Epp Alatalu, Riin Alatalu. "Struve meridiaanikaar. Struve geodetic arc". jigsaw puzzle 2015[5]
  • Anu Seidla, Riin Alatalu. "Boris Dubovik:"Vanalinn, minu lemmik!" Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi" 2017[6]
  • Anu Seidla, Riin Alatalu. "Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины" 2019[7]
  • Riin Alatalu, Fredi Tomps. "Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps". Ajakool OÜ, ICOMOS Eesti MTÜ. Tallinn 2024

Artikleid

Loend: https://www.etis.ee/CV/Riin_Alatalu/est?tabId=CV_EST

Tunnustus

Aunimetused

Nominatsioonid

Liikmesus

Viited

  1. ↑ Riin Alatalu (2009). Kõnelevad majad. Tallinn: Päike ja Pilv. ISBN 9789985999714.
  2. ↑ Riin Alatalu, Henry Kuningas, Olev Liivik (2012). Estonian St. John's Church in St. Petersburg. Tallinn: Eesti Kontsert.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Riin Alatalu (2012). Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. ISBN 9789949467297.
  4. ↑ Riin Alatalu, Marju Kõivupuu (2013). Estonian Heritage. Tallinn: Eesti Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2020. Vaadatud 4. novembril 2020.
  5. ↑ Epp Alatalu, Riin Alatalu (2015). Struve meridiaanikaar. Struve geodetic arc. Tallinn: Ajakool OÜ.
  6. ↑ Anu Seidla, Riin Alatalu (2017). Boris Dubovik: "Vanalinn, minu lemmik!" Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi. Tallinn: Eesti ICOMOS. ISBN 978-9949-815-69-2.
  7. ↑ Anu Seidla, Riin Alatalu (2019). Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины. Tallinn: Ajakool OÜ.

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Riin_Alatalu
No tags for this post.