Röa kihistik (inglise keeles Röa Member) on ordoviitsiumi ajastu Porkuni lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jüri Martna aastal 1957. Kihistik on nime saanud Röa mõisa järgi.[1]

Kihistiku stratotüüp on Röa külas Röa-Jakobi paemurd, kus paljandub 90 sentimeetri jagu kollakashalli dolomiiti. Varem oli sealne paljand 3 meetri kõrgune, lisaks Röa kihistiku dolomiidile paljandusid seal ka Vohilaiu kihistiku lubjakivid.[2]

Röa kihistik arvatakse mõnede autorite poolt Ärina kihistusse kuuluvaks. Sellisel juhul oleks see kihistu alumine kihistik, millel lasub Vohilaiu kihistik .[3] Ka on Arvo Rõõmusoks ja Tõnu Meidla arvanud seda Pirgu lademesse kuuluvaks.[4]

Röa kihistiku vanem nimetus on Borkholmi dolomiit, mida tuvastas iseseisva kivitüübina aastal 1854 Porkuni paemurdu uurinud Karl Eduard von Eichwald. Kihistiku moodustab krinoiddolomiit.[5]

Kihistikku moodustavat dolomiiti on kasutatud Rapla, Ambla ja Kadrina kirikute ehitamisel ning Inju mõisa häärberi rajamisel.[6]

Viited

  1. ↑ Röa kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
  2. ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid[alaline kõdulink]
  3. ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid
  4. ↑ Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk.
  5. ↑ Helle Perens, Tamsalu-Porkuni paeala, 2009
  6. ↑ Rahvuskivist ehitisi, Loodusesõber nr. 6/2011

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6a_kihistik
No tags for this post.