Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.

Piparmündi nimetuse esimene pool tuleneb sanskritikeelsest pika pipra (Piper longum) nimetusest pippali (पिप्पलि, पिप्पली).^[1]

Nimetuse teine pool on tõenäoliselt tuletis ladinakeelsest nimetusest mentha või menta, mis on omakorda laenatud kreekakeelsest sõnast minthe (μίνθη), mentea (μέντηα) või minte (μίντη), mille tähendust täpselt ei teata. Kindel on see, et nimetust mintha tunti juba Mükeenes.^[2]

Piparmünti on rahvapäraselt nimetatud vehvermintsiks.

Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad.

Õisik tihe, tähkjas. Õied roosad või lillad.

Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.

Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta.

Piparmündi levinuimad teisendid on valge piparmünt (Mentha × piperita f. pallescens) ja belgia piparmünt (Mentha × piperita var. ouweneelii) ning vorm must piparmünt (Mentha × piperita var. piperita). Just viimane on tõenäoliselt Inglismaal sündinud originaalhübriid. Tuntakse tänapäeval 'Black Mitchami' nime all. Mustaks piparmündiks kutsutakse seda vormi taime tumevioletsete varte tõttu. Tumeda värvuse annab taimele antotsüaniin. Hilisemad teisendid antotsüaniini ei sisalda ja sellest ka nimetus "valge piparmünt".^[2]

Tuntakse ka hulgaliselt sorte: 'Candymint', 'Citrata' (bergamoti lõhnaline), 'Lime Mint' (lehed laimilõhnalised), 'Chocolate Mint'.

Aretatud on ka dekoratiivsorte, näiteks 'Variegata' (lehed rohelise ja kahvatukollase kirjud) ja 'Crispa' (käharalehine).

 Pikemalt artiklis Piparmündiõli

Piparmündilehtedest valmistatud tee ja tinktuur mõjuvad valu vaigistavalt, vähendavad iiveldust ning gaaside teket.

Kulinaarias on piparmündilehed kasutusel erinevate roogade (eriti magustoitude) maitsestamisel.

Sobib ka püsilillepeenras ilutaimena kasvatamiseks.

• Piparmünt andmebaasis eElurikkus