Toivo-Peep Puks Tallinna Kinomajas Eesti filmi teisipäeval 7. jaanuaril 2014

Toivo-Peep Puks (sündinud 17. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti dokumentaalfilmi- ja telerežissöör.

Haridus

Puks on õppinud Tallinna 29. 7-klassilises koolis ja Tallinna 10. Keskkoolis, mille lõpetas 1958. aastal. 1964. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonna ajakirjanik-toimetajana, olles Eestis üks esimesi, kelle diplomitöö käsitles televisiooni ("Televisiooni spetsiifikast").

Töö ja looming

1966. aastast töötas Peep Puks Tallinnfilmis, algul kinoringvaate "Nõukogude Eesti" ja dokumentaalfilmide toimetajana ning aastatel 1971–1991 dokumentaalfilmide režissöörina. Aastatel 1991–2000 töötas ta autori-režissöörina Eesti Televisiooni haridus- ja kirjandussaadete toimetuses, pärast seda Eesti Telefilmis.

Peep Puks on teinud režissöörina 26 kinoringvaadet "Nõukogude Eesti" ja 5 "Eesti kroonikat", umbes 60 dokumentaalfilmi ning 38 telesaadet.

Olulise osa tema loomingust moodustavad Eesti kirjanike portreefilmid, milles eluloolist ja kirjanduslikku materjali saadab emotsionaalne ja infotihe pildirida. Tema tuntuimad tõsielufilmid on "A. H. Tammsaare I–III" (1971–1974), "Juhan Liivi lugu" (1975), "Põhjavaim" (1982), "Rändaja" (1986), "Betti Alveriga" (1990), "Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70" (1990), "Lauluga ristit" (1992) ja "Jaan Tõnisson 1868-…" (1993).[1]

Tema loomingusse kuulub dokumentaalfilme ka Eestist sõja jalust Ameerikasse rännanud eestlastest. Näiteks 1997. aastal valmis tal film "Mu elu on avatud raamat" Harry Männilist – Eestist pärit mehest, kes alustas elu Venezuelas keelt oskamata ja kümme dollarit taskus, kuid kellest sai aastatega maa üks edukamaid ettevõtjaid ja selle maailma vägevaimate nõustaja. 2000. aastal valminud "Vaba mees Priit Vesilind" räägib aga kunagisest Pirita poisist, ajakirja National Geographic fotograafist ja erikorrespondendist, kes vahendas ajakirja kaudu vabale maailmale Balti riikide eluolu ja vabaduspüüdlusi Nõukogude okupatsiooni ajal ning tegi reportaaže Berliini müüri langemisest ja Jugoslaavia liitriigi lagunemisest.

Puks oli Eesti fotokunstnike rühma Stodom liige ja on esinenud fotonäitustel.

Ta kuulub Eesti Kinoliitu 1973. aastast.

Peep Puksist ja tema loomingust on tehtud 2019. aastal portreefilm "Peep Puksi lugu", mille stsenarist ja režissöör on Raimo Jõerand.

Filmograafia

  • "Koduküla" (1969, koos Peeter Toomingaga)
  • "Suur kontsert" (1970, koos Harry Rehega)
  • "Kümnevõistlejad" (1971, koos Hans Roosipuuga)
  • "A. H. Tammsaare I" (1971)
  • "Vinni" (1972)
  • "Tormipüha" (1972)
  • "A. H. Tammsaare II" (1972)
  • "Viljandi" (1973)
  • "Taassünd" (1973)
  • "Raamaturiik" (1973)
  • "Kolm talve" (1973)
  • "Värvid tuules" (1974)
  • "Tere tulemast" (1974)
  • "Pentathlon moderne" (1974)
  • "A. H. Tammsaare III" (1974)
  • "Pesapaik" (1975)
  • "Juhan Liivi lugu" (1975)
  • "Aastatega läbi Toompea lossi" (1975)
  • "Tugevad oma tões" (1976)
  • "Optimistid" (1976)
  • "Taasleitud laul" (1977)
  • "Eluvanne" (1978)
  • "Vitstooted" (1979)
  • "Missioon" (1979)
  • "Eksoodid ja nende kasutamine" (1979)
  • "Heerosed" (1980)
  • "Episood" (1980)
  • "Ärge laske mul surra!" (1980)
  • "Päev" (1981)
  • "Põhjavaim" (1982)
  • "Kuuvikerkaar" (1982)
  • "Visioon" (1983)
  • "Alternatiiv" (1983, koos Peeter Simmiga)
  • "Ringrada" (1984)
  • "Lõikus" (1984)
  • "Helin" (1985)
  • "Rändaja" (1986)
  • "Partii" (1987)
  • "Halloo, Minsk! ... Halloo, Zagreb!" (1987)
  • "Elutuli" (1987)
  • "Talu" (1988)
  • "Evald Okas" (1988)
  • "Oraste peal" (1989)
  • "Eesti merikotkas" (1989, koos Arvo Viluga)
  • "Õpetaja Johannes Käis" (1990)
  • "Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70" (1990)
  • "Eestlane Ernst Idla" (1990)
  • "Betti Alveriga" (1990)
  • "Diplomaadi saatus" (1992)
  • "Lauluga ristit" (1993)
  • "Jaan Tõnisson 1868–..." (1993)
  • "Emil" (1993)
  • "Teel Euroopasse" (1995)
  • "Mu elu on avatud raamat" (1997)
  • "Partituur neuroni genotüübile" (1999)
  • "Eha fenomen" (1999)
  • "Vaba mees Priit Vesilind" (2000)
  • "Ilo Pariisist" (2002)
  • "Kutse" (2005)
  • "Tiim" (2006)

Tunnustus

Festivali- ja konkursiauhindu

  • 1973 – parim režii ja operaatoritöö, NSV Liidu õppefilmide festival, Tallinn – filmi "A. H. Tammsaare I" eest
  • 1974 – kuldmedal (parim reportaažfilm), NSV Liidu V spordifilmide festival, Tallinn – filmi "Pentathlone moderne" eest
  • 1981 – III koht spordiringvaadete konkursil. VIII NSV Liidu spordifilmide festival, Frunze – ringvaate "Nõukogude Eesti" nr 10/1980 eest
  • 1986 – parima dokumentaalfilmi peaauhind. III Nõukogude Eesti filmifestival, Tallinn – dokumentaalfilmi "Helin" eest
  • 1996 – MediaNeti auhind, Saksamaa – filmi "Teel Euroopasse" eest

Viited

  1. ↑ Peep Puks Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 24.12.2024.
  2. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Puks
No tags for this post.