Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma^[1].

Funktsioonidest räägitakse nii inimese kavandatu kui ka elusloodusesse kuuluva puhul.

Morton Beckner (1959) analüüsis funktsiooni mõistet nii: "asjal (või tegevusel) a on funktsioon f süsteemis s" tähendab, et on olemas selline asjaolude komplekt, millel f esineb, kui s-is on a, ja f ei esine, kui s-is ei ole a-d (lk 113). Wrighti (1973) arvates paigutab see analüüs funktsiooni alla ka juhtumid, kus ei ole tegu funktsiooni, vaid vältimatu kõrvaltoimega; teiselt poolt, mingi funktsiooniga asi võib ka olla väljavahetatav millegi muu vastu.

John Canfield (1964) pakub bioloogilises kontekstis järgmise analüüsi: "asjal (või protsessil) a on süsteemis s funktsioon teha t" tähendab, et kui a teeb t ja t tegemine on s-ile kasulik. Ent ühelt poolt, funktsiooni täitmine ei pruugi kõigil asjaoludel olla kasulik ning asi võib ka oma funktsiooni mitte kunagi täita; teiselt poolt, asi võib juhuslikult olla kasulik ka millekski, mis ei ole tema funktsioon (Wright 1973). Canfield analüüsis kasulikkust nii. Taimede ja loomade (mitte inimese) puhul tähendab "t tegemine on s-ile kasulik", et ceteris paribus kui s-is t-d ei tehtaks, siis tõenäosus, et s jääb ellu või järglasi, oleks väiksem kui vastupidisel juhul. Wright (1973) toob vastunäiteks südame omaduse tekitada mürasid, millel on diagnostiline väärtus ka loomade puhul.

 Pikemalt artiklis Funktsioon (bioloogia)

Organismi anatoomilistele, füsioloogilistele ja käitumuslikutele omadustele (tunnustele) omistatakse bioloogias funktsioon, et nende teket ja säilimist seletada.

• eesmärk
• funktsioneerimine
• funktsioon (bioloogia)
• otstarve
• teleoloogia
• võimaldus

Spetsiifiliselt bioloogilist funktsioonimõistet puudutav kirjandus leidub alajaotuses Funktsioon (bioloogia)#Kirjandus.

• Morton Beckner. The Biological Way of Thought, 1959, ptk 6; 1968.
• John Canfield. Teleological explanations in biology. – British Journal for the Philosophy of. Science, 1964, kd 14, lk 284–295.
• Richard Sorabji. Function. – Philosophical Quarterly, kd 14, nr 57, 1964. JSTOR
• Morton Beckner. Function and teleology. – Journal of the History of Biology, kd 2, nr 1, 1969, lk 151–164.
• Larry Wright. Functions. – Philosophical Review, kd 82, nr 2, 1973, lk 139–168. Ümbertrükid kogumikes Allen, Bekoff, Lauder 1998 ja Buller 1999. Google'i raamat
• Peter Achinstein. Function statements. – Philosophy of Science, 1977, 44, lk 360–376. JSTOR
• Fred Adams. A goal-state theory of function attributions. (pdf) – Canadian Journal of Philosophy, 9, lk 493–518.
• Peter Achinstein. The Nature of Explanation, 1985, lk 263–290. [1]
• Peter Godfrey-Smith. Functions: Consensus Without Unity (pdf). – Pacific Philosophical Quarterly, 74, 1993, lk 196–208.
• Colin Allen, Mark Bekoff, George Lauder (toim). Nature's Purposes: Analyses of Function and Design in Biology, Cambridge, MA: MIT Press 1998.
• David Buller (toim). Function, Selection, and Design, Albany, NY: SUNY Press 1999. Google Books