Ordinatuur ehk kliiniline ordinatuur oli eriarstiõppe vorm endises Nõukogude Liidus, mida mõnes endise Nõukogude Liidu territooriumi riigis (sh Venemaal ja Ukrainas) rakendatakse tänini.[1][2]

Ordinatuuris omandati eriarsti kutse 2-3-aastase praktilise koolituse käigus. Ordinatuur järgnes arsti kutse omandamisele, viidi läbi suuremates raviasutustes kogenud eriarsti juhendamisel ja andis spetsialiseerumise mingile kindlale meditsiini erialale.[3]

Eestis asendati ordinatuur 1990. aastate alguses residentuuriga.[4]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Postgraduate education for medical personnel in the USSR. Geneva: World Health Organisation. 1970
  2. ↑ "Dnipropetrovsk Medical Academy. Information for foreign citizen". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2014. Vaadatud 20. detsembril 2014.
  3. ↑ Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu (RTL 2002, 2, 24)
  4. ↑ "Tartu Ülikooli arstiteaduskond. Residentuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2014. Vaadatud 20. detsembril 2014.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ordinatuur
No tags for this post.