Neurasteenia ehk närvinõrkus on neuroosi vorm, psühhogeenne haigus.
Paljudel juhtudel mõjutab neurasteenia kujunemist kaasasündinud soodumus. Vahetult tekitavad neurasteeniat krooniline emotsionaalne pinge või konflikt (psühhotrauma), krooniline kehaline haigus või pidev valusündroom. Mõnel juhul kujundab neurasteeniat ennatlik raske haiguse diagnoosimine (iatrogeenia). Neurasteenia kujunemist soodustab ka krooniline desünkronoos.
Nähud: erutuvus, keskendumis- ja töövõime vähenemine, jõuetus (asteenia). Neurasteeniast võivad areneda psühhovegetatiivsed häired või hüpohondria.
Ravi: sobiva elu- ja töökorralduse kujundamine, psühhoteraapia; paljudel juhtudel aitab tervisesport. Ravimite valik on suur, ravi nõuab arsti ja haige pikaajalist koostööd.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 598.
Kirjandus
- Eesti Entsüklopeedia 6. köide, Kirjastus Valgus, 1992
You must be logged in to post a comment.