Narva Jumalaema Ilmutamise kirik

Narva Jumalaema Ilmutamise kirik, venepäraselt ka Narva Znamenije kirik, eesti kõnekeeles ka Narva Znamenja kirik (vene keeles Церковь во имя Знамения Божией Матери (Tserkov vo imja Znamenija Božijei Materi)[1]) oli apostliku õigeusu kiriku pühakoda Narvas Jaanilinna linnaosas.

1750. aastal ehitati Narva kindluse garnisonile Jumalaema Ilmutamise puukirik. Kui vana kirik oli lagunemas, ehitati aastatel 1786–1796 kellegi Peterburi arhitekti projekti järgi uus kivikirik.

Kirik oli pühitsetud Jumalaema Ilmutamise ikoonile (Икона Знамение Пресвятой Богородицы (Ikona Znamenije Presvjatoi Bogoroditsõ)), kõrvalaltarid prohvet Eelijale ja Risti Ülendamisele.

1828. aastal viidi garnisoni kogudus üle Jaani linnuses olevasse Jumalaema Uinumise kirikusse. Jumalaema Ilmutamise kirik anti 1833. aastal Narva Issanda Muutmise peakiriku alluvusse, 1848. aastal aga avati seal iseseisev Narva Jumalaema Ilmutamise kogudus.

Kirik ei olnud köetav. 1854. aastal ehitati kogudusele kiriku kõrvale köetav (talvekirik) Narva Nikolai kirik. 1859. aastal ehitati Narva Jaanilinna kalmistule Narva Peeter-Pauli kalmistukirik, mille jaoks moodustati eraldiseisev Narva Peeter-Pauli kogudus.

1855. aastal oli koguduses 150 inimest.[1]

1918. aastal maeti kiriku kõrvale ülempreester Nikolai Tšistoserdov.

Vabadussõja ajal kirik purustati, 1923. aastal aga taastati. Aastast 1925 kuulus kirik Narva linna arhitektuurimälestiste hulka.[2]

1927. aastal oli kiriku asukoht tollaste tänavanimede järgi Ingeri, Uue Liini ja Haigemaja tänava ristumiskohal Torni platsil.[3]

Jumalaema Ilmutamise koguduse matmispaik asus Jaanilinna kalmistu alal.[4]

1939. aastaks oli kirik varisemisohtlikus olukorras. Lae pragunemine ja tugisammaste vajumine olid tingitud hoone välismüüri rajamisest pehmele pinnasele.[5]

Jumalaema Ilmumise kogudusele kuulusid kinnistud: Ingeri 27, 40 ning 2. Jaani 28 (seal asus naisklooster ja selle kirik) ja Uusliin 38[6] ja hoone Elisabeti tänav 7.

Kirik sai kannatada Nõukogude–Saksa sõjas NSV Liidu suurtükiväe tulelöögist 1944. aastal. Pärast Narva vallutamist 1944. aastal lõpetas Jumalaema Ilmutamise kogudus tegevuse. 1950. aastate keskpaiku lammutati kiriku varemed.

Jumalaema Ilmutamise ikoon asub praegu Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus.[2]

Viited

  1. 1 2 Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243
  2. 1 2 "Jumalaema Ilmutamise kirik". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.
  3. ↑ Narva linna plaan 1927. Eesti Rahvusarhiiv
  4. ↑ 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale. Riigi Teataja nr 105, 29. detsember 1928
  5. ↑ "Kirik kokku varisemas". Elutõde, 9. juuni 1939. Lk 131
  6. ↑ Narva aadressiraamat 1939/1940. Toimetanud Karl Laas. Narva kinnisvaraomanike nimekiri

Kirjandus

  • Voldemar Vaga. "Vene arhitektide ja skulptorite teoseid baroki- ja klassitsismi-ajajärgust Eestis. Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 1. Tartu 1947. Lk 9
  • Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243

Välislingid

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_Jumalaema_Ilmutamise_kirik