Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse.^[1]

Organisatsioon loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga.^[1] NKK taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.^[2]

Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!". Nende keskne sümbol on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.

Nõukogude Venemaa riigipöördekatse Eestis 1. detsembril 1924 andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust Lindade kompanii, mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu toetuseks.

NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. NKK asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaküsimused.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

Pärast juunipööret likvideeriti 27. juunil 1940 NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega. Mitmed selle asutajad ja liikmed vangistati ja hukati.^[3]

Kaitseliidu taastamisel 17. veebruaril 1990 võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.

30. märtsil 1990 tehti Kongutas ja suvel Järvakandis esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.

20. septembrit 1991 peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.

1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord NKK-ssse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.

1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.

2002. aasta jaanuaris kinnitas Kaitseliidu keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas NNK-le lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas.

2003. aastal hakati naiskodukaitsjaid kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.

2006. aastal valiti NKK esinaiseks Airi Tooming.

2008. aastal hakati ringkondades korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet. Ühtlasi asusid aastatel 2008–2009 ringkondades tööle palgalised instruktorid.

Esimene arengukava (perioodiks 2010–2013) kinnitati keskkogus 2010. aastal.

NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon alustasid tööd 2013. aastal. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda NNK esindajad Kaitseliidu keskkogusse.

2014. aastal hakkas NKK koostöös Eesti Vigastatud Võitlejate Ühinguga korraldama veteranide toetuseks heategevuslikku Sinilillekampaaniat "Anname au!".^[4]

2016. aastal kinnitati ohutushoiu kursuse õppekava.

2018. aastal anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid eri olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.

NKK keskjuhatuses on seitse liiget: esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat^[1]. Juhatusse kuuluvad esinaine Airi Tooming, Triin Seppet, Liisa Pedoksaar, Sirje Sarapu, Triin Tõnsing ja Tene Metsma.

NKK esinaised läbi aegade:

• 1927–1936 Mari Raamot
• 1937–1940 Erika Oskar-Männik
• 1992–2005 Dagmar Mattiisen
• 2006– Airi Tooming

NKK jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.

Naiskodukaitse 15 regionaalset ringkonda on Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa ringkond.

NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2023. aasta septembri lõpu seisuga on NKK-s enam kui 3800 liiget.

• Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.

• Noorliige on 16–18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.

• Toetajaliige on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.

• Auliige on NKK ees silmapaistvate teenete eest NKK auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.

NKK ülesannete hulka kuuluvad^[5]:

• osaleda Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel;
• levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas;
• aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele;
• koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
• suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust;
• pakkuda liikmetele ja elanikkonnale võimalusi ning väljaõpet toimetuleku tõstmiseks erinevates kriisiolukordades;
• väärtustada keskkonnasäästlikku eluviisi.

Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.

Baasväljaõppe (BVÕ) eesmärk on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.

Peale baasväljaõppe läbimist valib liige endale 3 kuu jooksul (soovi korral ka juba baasväljaõppe läbimise ajal) tegevusvaldkonna^[6], millele spetsialiseeruda. Tegevusvaldkonnad, millelele Naiskodukaitses spetsialiseeruda saab, on järgmised:

• Kaitseliidu ettevalmistatava üksuse (sõjalise ja mittesõjalise) liige;
• erialagrupi liige;
• komisjoni liige;
• toimkonna liige;
• revisjonikomisjoni liige;
• juht;
• instruktor;
• mentor;
• noortejuht.

Kaitseliidu ettevalmistatavad üksused

Kõik ametikoha eeldustele vastavad naiskodukaitsjad saavad anda oma panuse olles ametikohal Kaitseliidu ettevalmistatavas üksuses. Võimalusi on palju: miinipildur, tankitõrjur, parameedik, sanitar, toitlustaja, sidemees, laskur, evakuatsioonirühma liige...

Igas Naiskodukaitse ringkonnas on neli erialagruppi: meditsiin, side ja staap, toitlustamine, avalikud suhted.

NKK osaleb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, iga-aastasel võidupüha paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning nii laskevõistlustel kui ka muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka NKK aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja NKK mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu Eel-Erna, Erna retk, Põrgupõhja retk ja Admiral Pitka luureretk.

NKK liikmete õigused on:

• võtta osa NKK väljaõppest ja muudest tegevustest;
• olla valitud NKK kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale põhikirjas kehtestatud korras;
• saada NKK liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitisi;
• kanda kehtestatud korras NKK vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

Nende kohustused on:

• võtta osa NKK väljaõppest ja tegevustest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
• pidada kinni juhatuste otsustest ning juhtide seaduslikest käskudest ja korraldustest;
• tasuda liikmemaksu.

• 2010 Kristiina Abel (Tartu ringkond)
• 2011 Nele Pernits (Rapla ringkond)
• 2012 Lembe Lahtmaa (Sakala ringkond)
• 2013 Anu Saue (Lääne ringkond)
• 2014 Kaire Lõhmus (Järva ringkond)
• 2015 Triinu Küünal (Jõgeva ringkond)
• 2016 Kristlin Kõrgesaar (Järva ringkond)
• 2017 Mare Kirr (Saaremaa ringkond)
• 2018 Triin Seppet (Tartu ringkond)
• 2019 Ruth Maadla (Võru ringkond)
• 2020 Jane Koitlepp (Sakala ringkond)
• 2021 Leena Tammets (Alutaguse ringkond)
• 2022 Kristi Randla (Võrumaa ringkond)
• 2023 Anna-Liisa Kerna (Tartu ringkond)
• 2024 Aivi Murd-Murulauk (Tallinna ringkond)

• Koduleht
• Naiskodukaitse : 1925–1933 Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR