Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht. See on kõigi loomade, välja arvatud käsnade, ainuõõssete ja kammloomade, embrüol.

Mesoderm asetseb ektodermi ja entodermi vahel. Eri loomarühmadel moodustub see eri viisidel (gastrulatsioon).

Lameussidel ja kärssussidel annavad mesodermi vöödid sidekoe, mis täidab siseelunditevahelise ruumi, rõngussidel ja enamikul teistel selgrootutel liigenduvad mesodormi vöödid paarilisteks somiitideks sekundaarse õõne tsöloomiga.

Selgrootutel liigendub mesoderm neurulatsiooni ajal külgedelt seljakeeliku algest keelikusegmentideks – somiitideks, nefrotoomideks ja segmenteerimata kõhumesodermiks – külgplaatideks. Mesodermist kujunevad hiljem seljakeelik, kõhred ja luud, lihased, neerud ja veresooned.

Mesodermirakud tekivad inimesel 3. arengunädalal sisserännu teel epiblasti ja hüpoblasti vahel (enterotsöölia).

Mesodermist moodustuvad järgmised struktuurid: ^[1]

• seljakeelik ja sellest tekkivad lülivaheketaste säsituumad
• tsöloomi vooderdus
• luud
• skeletilihased
• sisekude
• siseelundite silelihased
• süda
• veresooned
• verelibled
• põrn
• lümfisõlmed
• lümfisooned
• neerupealise koor
• neerud
• sugunäärmed
• sisesuguelundid
• mikrogliia

• Intraembrüonaalne mesoderm, moodustub epiblastist
  • aksiaalne mesoderm (seljakeelik)
  • paraksiaalne mesoderm (somiidid; sklerotoom, müotoom, dermatoom)
  • intermediaarne mesoderm ehk vahelmine mesoderm (kuse-suguelundkond)
  • lateraalne mesoderm ehk külgplaatide mesoderm (kehaõõnte seroosne vooderdus: kelme)
• ekstraembrüonaalne mesoderm, moodustub hüpoblastist
  • vooderdab kõldkesta