Merereostus ehk merereostumine on inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud reoained.

Reoained võivad merre sattuda maismaa (eriti jõgede), õhu, põhjavee või otsese reoainete merre heitmisega (merrekaadamine).

Merereostuse vähendamiseks ja vältimiseks on välja antud mitmeid rahvusvahelisi konventsiooni. Neist olulisimad on:

• rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt (lühend MARPOL 73/78)^[1]
• rahvusvaheline konventsioon sekkumise kohta naftareostuskahjude korral (lühend INTERVENTION, 1969)
• konventsioon merereostuse vältimiseks jäätmete ja muude materjalide merreuputamise tõttu (lühend LDC, 1972)
• rahvusvaheline konventsioon valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (OPRC, 1990)
• protokoll valmisolekust, vastutusest ja koostööst ohtlike ning kahjulike ainete reostuse korral (HNS Protocol, 2000)
• rahvusvaheline konventsioon kontrollist laevakere kinnikasvamist takistavate värvide kasutamisel (AFS, 2001)
• rahvusvaheline konventsioon laevade ballastvete ja setete kontrolli ja käitlemise kohta (2004)

• HELCOM