Mari-Ann Remmel (sündinud 2. augustil 1966) on eesti folklorist, kes tegeleb peamiselt kohapärimuse uurimisega.

Ta töötab teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis.[1]

Elulugu

Ta on looduskaitsetegelase Jaan Remmeli tütar.[2]

1984. aastal lõpetas ta Tallinna 24. Keskkooli ja 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna. Tartu Ülikoolis sai ta ka 2001. aastal teadusmagistri kraadi Mall Hiiemäe juhendatud väitekirjaga "Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena". Aastast 2004 on Remmel Tartu Ülikooli doktorant.

Remmel töötas aastatel 1985–1986 Muuseumide ja Kultuurimälestiste Teaduslik-Metoodilise Nõukogu fondisektori nooremteadurina, aastast 1991 Kultuuriministeeriumi rahvaluule osakonna (aastast 1995 Eesti Rahvaluule Arhiiv) teadurina. Ta on ISFRN-i, Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige.[1]

Teadustöö kõrval tegeleb ka kunstiga (maalikunst, raamatuillustratsioonid).[3][4][5]

Teadustöö

Uurimisvaldkond: kohapärimuse eri aspektid, ekspeditsioonipäevikud kui rahvaluule kogumise ajaloo ja ühiskonnamuutuste peegeldajad. Üle 20 teadustrükise (monograafiad, artiklid).[1]

Teoseid

  • Remmel, Mari-Ann 1997. Rahva ja luule vahel: Kogumispäevikuid aastaist 1878-1996. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimuses. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann; Potter, Terje; Valk, Heiki 2001. Rõuge kihelkond: Paigad ja pärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 2004. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 2008. Mõisalegendid: Harjumaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tänapäev.
  • Remmel, Mari-Ann 2011. Päritud paigad: Kohajutte ja legende Rae vallast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Rae vallavalitsus.
  • Remmel, Mari-Ann 2017. Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Sõmeru

Tunnustus

Viited

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
No tags for this post.