Maiori (originaalselt ladina keeles: Rheginna Maiori) on linn ja kommuun Amalfi rannikul Salerno provintsis Itaalias. Maiori on olnud populaane turistide kuurortlinn juba Rooma ajast.

Maioril on pikk rannajoon, ligikaudu kilomeeter liivaranda.^[1]

Linna päritolu on ebaselge, aga tõenäoliselt olid selle asutajateks etruskid. 3 sajandil eKr vallutasid selle roomlased, kes nimetasid linna Rheginna Maioriks, sest naaberlinna nimi oli Minori (Rheginna Minori).

Aastatel 830–840 ühinesid Maiori, Lettere, Tramonti, Catara, Positano ja Capri saar ning moodustasid riikide konföderatsiooni, mis oli hiljem tuntud Amalfi hertsogiriigina. Iga linn säilitas enda nime ja haldusautonoomia, omades siiski eraldi rolli ka konföderatsioonis. Maioris asusid hertsogiriigi admiraliteedid, toll, soolaturg ja mitmed arsenalid.

Umbes 1000. aastal tekkis aga Salerno vürstiriik ja seejärel Napoli kuningriik, kuhu kuulus ka Maiori. ^[2]

• Santa Maria a Mare kirikul (13. sajand) on värvikas majoolika-stiilis plaaditud kuppel, suurem osa kiriku välisilmest on renoveeritud kaheksateistkümnendal sajandil. Kiriku kõrval asub sakraalkunstimuuseum, kus on samuti majoolikat näha.

• 

  San Francesco kirik valmis aastal 1590. Kirik on hilisrokokoo stiilis.
• Santa Maria de Olearia on benediktiiniklooster, mis asutati 973. aastal.
• Falerzio mägi Avvocata kirik. Amalfi ranniku kõrgeim tipp.
• San Nicola loss (9. sajand).
• Salicerchio torn.^[2]

Lähim lennujaam on Napoli lennujaam. ^[3]