Maastikuarhitektuur on valdkond, mille põhituumaks on väliruumi kujundamine. Seda kujunduseriala nimetatakse vahel ka aiakujunduseks, ent tegelikult ei piirdu see ainult privaatsete aedade, vaid ka avaliku sektori linnaruumi disainimisega.
Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne.
Terminit "maastikuarhitektuur" kasutas esimesena Gilbert Laing Meason oma raamatus "Landscape Architecture of the Great Painters of Italy", mis ilmus 1828. aastal. Selle mõistega soovis Meason edasi anda Itaalia maalikunstnike töödel nähtavat looduse ja hoonete terviklikku harmooniat.
Kuigi mõistet landscape architecture kasutas esimesena G. L. Meason, siis ligilähedast terminit kasutas teadaolevalt esimesena Jean-Marie Morel, kes pakkus 1804. aastal välja prantsuskeelse termini architecte-paysagiste, mida võiks eesti keelde tõlkida kui "maastikuarhitekt".
Andrew Jackson Downing kasutas terminit "maastikuarhitektuur" maa-arhitektuuri (rural architecture) tähenduses.
Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted.

Vaata ka
- Eesti Maastikuarhitektide Liit
- maastikuarhitekt
- park
- aiakunst
- islami aed
- jaapani aed
- Vita Sackwell-West
- Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts
You must be logged in to post a comment.