Maakorraldus

Maakorraldus on maa otstarbeka kasutamise, jagamise ja haldamise planeerimise protsess. Selle käigus moodustatakse, muudetakse või täpsustatakse katastriüksusi ja nende piire, arvestades juriidilisi, majanduslikke ja tehnilisi tegureid. Maakorralduse eesmärk on maakasutuse korraldamine viisil, mis toetab säästlikku arengut, eraomandi kaitset ja ühiskonna huve.[1][2]

Maakorraldus hõlmab tegevusi, mille abil kujundatakse maaomand ja -kasutus selliselt, et see toetaks tõhusat põllumajandustootmist, linnaplaneerimist, infrastruktuuri arendamist ning keskkonnahoidu. Seejuures võib olla vajalik maatükkide liitmine, jagamine, ümberkruntimine või piiride täpsustamine[1][2]. ÜRO on seadnud eesmärgiks panna rõhku jätkusuutlikule maakorraldusele, prioriteerides maa-andide pikaajalise tootlikkuse tagamist ja nende keskkonnafunktsioonide säilitamist.[3]

Maakorraldustoimingud

Maakorraldustoimingud on praktilised tegevused, millega kaasneb katastriüksuste ja maaomandi struktuuri muutmine. Peamised toimingud on järgmised.

Kinnisasjade jagamine – ühe maatüki jagamine mitmeks väiksemaks eraldiseisvaks katastriüksuseks.

Kinnisasjade liitmine – kahe või enama kõrvuti asetseva kinnisasja ühendamine üheks maaüksuseks.

Kinnisasja piiri kindlakstegemine – ebaselge või vaidlustatud piiri täpse asukoha määramine

Kinnisomandi kitsenduste selgitamine – omandiga seotud kasutus- või ehituspiirangute kindlakstegemine, näiteks servituudi seadmine, looduskaitseliste piirangute kehtestamine.

Kinnisasja või selle osa ümberkruntimine – maatüki piiride muutmine, et tagada otstarbekas ja mõistlik kasutus.

Kinnisasjade osade vahetamine – maaüksuste osade vahetamine, sõltumata sellest, kas need asuvad kõrvuti või mitte.[1]

Maakorraldus Eestis

Peale Nõukogude Liidu lagunemist taastas Eesti Vabariik oma kuuluvuse Euroopa õigussüsteemi raamistikku. Sellega kaasnev maareform keskendus maa munitsipaliseerimisele, erastamisele ja riigistamisele[4]. Eestis reguleerib maakorraldust Maa- ja Ruumiamet, kelle pädevuses on katastriüksuste registreerimine, piiride muutmine ning erinevate maakorraldustoimingute koordineerimine. Eesti maakorraldustöö põhineb kehtivatel seadustel, sh maakorralduse seadusel ja katastriseadusel.[1]

Maakorraldust rakendatakse Eestis eelkõige põllumajanduse arendamiseks, linnaplaneerimises ja infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Selle kaudu tagatakse mõistlik maakasutus ning eri poolte huvide tasakaalustamine.[2]

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 4 "Maakorraldustoimingud | Maa- ja Ruumiamet". maaruum.ee. Vaadatud 5. märtsil 2025.
  2. 1 2 3 Trik, B. (2024) Kinnisvara- ja maakorralduse põhipädevuste kaardistamine. Magistritöö. Eesti Maaülikool: metsanduse- ja inseneeria instituut. Tartu. 89 lk. https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/1817854e-ab9d-4677-9085-4a75a5ae92e0/content
  3. ↑ "Sustainable Land Management | Land & Water | Food and Agriculture Organization of the United Nations". www.fao.org. Vaadatud 2025-23-05. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend); nähtamatu tähemärk (sidetühik) parameetris |pealkiri= positsioonil 30 (juhend)
  4. ↑ Bogdanov, V., L., Ryabov, Y., V., Burlakova, M., K. (2017). Baltic Region (inglise) (9. trükk). Lk 91-104.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. EE 6. köide, 1995. Lk 70

Välislingid

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Maakorraldus