Maakler
Maakler on kliendi vahendaja, kes vahendab kliendi tehinguid finantsturul, tehes tehinguid seega kliendi nimel ja arvel; terminit "maakler" võidakse kasutada nii finantsasutuse töötaja kui ka maaklerfirma tähenduses.[2] Maakler saab oma töö eest vahendus- või komisjonitasu, mis võib olla kindel summa või protsent tehingu väärtusest.[3]
Tegevus
Maakleri töö nõuab põhjalikke teadmisi turust, seadustest ja tehinguprotsessidest. Ta peab oskama hinnata vara või teenuse väärtust, analüüsida turutrende ja nõustada kliente nende huvide kaitsmiseks. Lisaks on maakleri jaoks olulised head suhtlemis- ja läbirääkimisoskused, kuna suur osa tema tööst seisneb klientide ja teiste osapooltega suhtlemises.[4]
Maakleritel on kohustus järgida eetikakoodeksit ja tagada klientidele usaldusväärne ning objektiivne teenus.[5]
Maakler võib tegutseda iseseisvalt või kuuluda suuremasse maakleriettevõttesse. Tema töökohustuste hulka kuuluvad klientidega kohtumised, dokumentide koostamine, turuanalüüs ja tehingute vahendamine. Kuna maakleri sissetulek sõltub tehingute arvust ja suurusest, on see amet seotud tulemuspõhise töötasuga ning on väga konkurentsitihe.[5]
Ajalugu
Varajane Ajalugu
Maaklerite tegevus sai alguse antiikajal, kui kaupmehed ja vahendajad korraldasid kaupade vahetust eri piirkondade vahel. Keskajal tegutsesid vahendajad peamiselt turuplatsidel ja sadamalinnades, aidates korraldada kaubavahetust ja kinnisvaratehinguid.[6]
Väärtpaberiturgude teke
16. ja 17. sajandil tekkisid Euroopas esimesed väärtpaberiturud, kus maakleritel oli oluline roll aktsiate ja võlakirjade kauplemisel. Üks esimesi ametlikke börse loodi 1602. aastal Amsterdamis, kui asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Selle kompanii aktsiad olid esimesed avalikult kaubeldavad väärtpaberid, mistõttu tekkis vajadus organiseeritud kauplemissüsteemi järele. Selle tulemusena arenes välja struktureeritud maaklerite süsteem, mis lihtsustas tehinguid ja suurendas likviidsust turul.[7]
Maaklerite roll 19.–20. sajandil
Tööstusrevolutsiooni ja finantsturgude globaliseerumisega muutus maaklerite roll üha olulisemaks. 19. sajandi lõpuks olid suured finantskeskused, nagu New York ja London, loonud tugeva regulatiivse raamistiku, mis sisaldas maaklerite tegevust. Maakleritele kehtestati kohustus seada klientide huvid esikohale.[6]
Regulatsioon ja kvalifikatsioon Eestis
Eestis reguleerib maaklerite tegevust Finantsinspektsioon, kes tagab, et maaklerid järgiksid kohalikke ja Euroopa Liidu õigusakte.[8] Olenevalt tegevusvaldkonnast võivad maaklerid vajada erinevaid litsentse ja kvalifikatsioone. Maaklerid peavad järgima kehtivaid seadusi, sealhulgas tarbijakaitseseadust, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ning muid finantstehinguid puudutavaid regulatsioone.[9]
Maakleri tüübid
Viited
- ↑ "Curbstone broker", Wikipedia (inglise), 21. veebruar 2025, vaadatud 3. märtsil 2025
- ↑ "iate". iate.europa.eu (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2025. Vaadatud 4. märtsil 2025.
- ↑ Smith, Tim (16. august 2024). "Broker: Definition, Types, Regulation, and Examples". Investopedia (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ Lambing, Katrin (19. mai 2013). "Maakler- oluline lisakulu või vajalik vahelüli". Maaleht. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 "EKMK Heade Tavade Koodeks « Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda « Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda". maakleritekoda.ee. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ 6,0 6,1 Facciolo, Francis J. (september 2005). "A Broker's Duty of Best Execution in the Nineteenth and Early Twentieth Centuries". digitalcommons.pace.edu. Vaadatud 1. märts 2025.
- ↑ Petram, Lodewijk Otto (2014). The World’s First Stock Exchange (inglise) (Inglise keelne trükk). New York, Chichester, West Sussex: Columbia University Press. ISBN 978-0-231-53732-2.
- ↑ "Finantsinspektsioon | Finantsinspektsioon". www.fi.ee. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "Rahapesu tõkestamise ja finantssanktsiooni kohaldamise alased Eesti ja Euroopa Liidu juhendid ja õigusaktid". Finantsinspektsioon. 5. juuni 2024. Vaadatud 4. märtsil 2025.
You must be logged in to post a comment.