Mõntu rannikupatarei on 1944. aastal Saaremaale Sõrve poolsaarele Mõntu külla rajatud rannikukaitse suurtükipatarei nr 458, mis kuulus Nõukogude mereväe Kura kurgu rannikukaitsesüsteemi. Patarei oli mõeldud Kura kurku kaitsvate suurte rannikupatareide tagala parema tiiva julgestamiseks, Mõntu sadama sissesõidu kaitseks ja mereala kuni Abruka saareni kaitseks.^[1]

Oktoobrist 1944 tõi NSV Liit Sõrvele peamiselt järelveetavaid suurtükke. Patareis nr 343 olevat olnud 130-mm suurtükid, kuid nende mark pole teada. Patarei nr 272 nelja suurtükiga A-19 (122 mm) asus novembris Kaavi ninal.

Alates 1951. aastast olid Saaremaal ka tollal ülimoodsad suurtükid SM-4-1 (130 mm). Nende laskepositsioone oli ka Sõrves, divisjoni staap ja linnak olid Kuressaares. Selliseid suurtükke kasutab isegi tänapäeval nt Põhja-Korea.

USA kasutas Teises maailmasõjas väga palju 1932. aastal projekteeritud 5-tolliseid laevasuurtükke (127 mm/ kaliiber 38), mida kokku valmistati u 8000 relva.

Lend-lease'i programmiga anti neist 147 relva NSV Liidule kasutamiseks. Nende suurtükkidega püsipatareisid rajati aastatel 1943–1945 Ingerimaa, aga ka Soome, Läti, Poola ja Krimmi rannikule. Umbes 15 patareid on eri aegadel olnud ka Eesti rannikul.

Sõrves paiknes nelja lahtise suurtükiga patarei nr 458 Mõntus. Patarei ehitisi hakati rajama veel 1944. aastal, raudbetoonehitised valmisid 1945. aastal.

Lähedal oli lihtne puitsõrestikehitis tulejuhtimiseks ja kaugusemõõtmiseks, samuti laskemoonalaod ja meeskonnavarjendid. Sõjaväelinnak paiknes Mõntu endisest koolimajast linnulennult u 600 m lääneloodes. Juba 1941. aastal taganevate Nõukogude vägede poolt osaliselt õhitud ja süüdatud koolimaja jäi patarei alale ja veel säilinud kehand varemestus nüüd lõplikult. Patarei ehitistest on teada veel elektrijaam Mõntu endisest koolimajast linnulennult u 250 m idakirdes.

Pärast lend-lease'i lõppemist anti kõik suurtükid arvatavasti 1947. aastal USA-le tagasi. Mõntu patarei tehti pärast USA relvade äraviimist ümber NSV Liidu sarnaste mõõtudega suurtükkidele B-13 (130 mm/ kaliiber 50). 1957. aastal patarei disformeeriti ja suurtükid viidi Saaremaalt minema, arvatavasti Liepājasse. Tõenäoliselt müüdi need juulis 1958 NSV Liidu tollasele liitlasele Egiptusele.^[2]

Haruldase kombinatsiooniga "USA raud/ Nõukogude betoon"-patarei on Eestis ümberehitamata kujul ainsana säilinud Juminda poolsaarel Lahemaal.

• Pärandkultuuri objekt: "Mõntu 130 mm patarei" (714:OKU:016)