Mõntu mõisa park (keskkonnaregistri kood KLO1200156) on kaitsealune park Saare maakonnas Saaremaa vallas Mõntu külas.

Mõntu mõisa vana park rajati 17. sajandil.

1873. aastal ostis Oskar von Ekesparre Mõntu mõisa koos Koltse mõisaga. Mõntu mõisa süda, mis oli ka mõisate valdamiseks asutatud Olbrüki mõisa keskus, muudeti ligikaudu kümne aasta jooksul vaatamisväärsuseks, kus oli esinduslik valge peahoone (nii Mõntu kui ka ühtlasi Olbrüki mõisa oma) ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuv park.^[1]

Hiljem hakkas Oskari poeg Harry (1880–1916) juba gümnaasiumiõpilasena tegema pargis liigirikka looduse fenoloogilisi vaatlusi. Tulemused äratasid ka Riia Loodusuurijate Seltsi liikmete tähelepanu. 1905. aastal kerkis seltsis isegi Mõntu mõisa maale bioloogiajaama asutamise mõte.^[2]

Aastatel 1944–1957 paiknes pargi alal ja mitmel pool kaugemalgi Mõntu rannikupatarei.

Pärast patarei disformeerimist ja sõjaväelaste lahkumist võeti park esmakordselt loodukaitse alla 19. mail 1959.^[3]

Pargis olevale Mõntu ja Olbrüki mõisa peahoone varemetele paigaldati 23. juunil 1974 mälestuskivi hoones aastatel 1923–1941 tegutsenud Mõntu algkoolile.

Mõntu mõisa pargi läänepiir kulgeb piki Kuressaare–Sääre maanteed ja idapiir piki mereranda (Mõntu rand), lõunapiirile jäävad Mõntu ülemine tulepaak ja Mõntu alumine tulepaak ning nendevaheline siht. Põhjapiirile jääb nimetu kraav.

Pargi pindala on 8,7 hektarit.

Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Suuremas osas on säilinud ka maanteelt mõisasüdamesse viiv allee. Pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mõntu sadamale.^[4]

Pargis on säilinud haruldasi puuliike. Park on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid Kuressaare lossipargile. See on Saaremaa vanim ja suurim euroopa nulu (Abies alba) kasvupaik. Seal on esindatud ka pensilvaania saar (Fraxinus pensylvanica) ja hariliku tamme kultivar püramiidtamm (Quercus robur 'Fastigiata'). Enne sõda kasvas seal suur kreeka pähklipuu (Juglans regia). Haruldaste puude kõrval on park kasvukohaks suurtele pärnadele (Tilia), tammedele (Quercus), sangleppadele (Alnus glutinosa) ja pooppuudele (Sorbus intermedia).

Pargis on suur osaa Mõntu rannikupatarei ehitisi, sh neli raudbetoonist kaheksanurkset kahuriõue läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2 m. Osa ehitiste varemeid paiknevad kahuriõuede lähikonnas, kuid pole enam identifitseeritavad (arvatavasti meeskonnavarjendid, laskemoonalod jms). Patarei tuletegevuse juhtimikeskus asus tõenäoliselt ka pargis, kuid selle asukoht pole teada.

Mõntu algkooli hoone varemetel (endine Mõntu ja Olbrüki mõisa peahoone) on mälestuskivi.

Pargis on teabetahvlid Mõntu ja Obrüki mõisa ning Mõntu algkooli kohta, need on paigaldanud MTÜ Sõrve Linnujaam. Teabetahvlid Mõntu ja teiste rannikupatareide kohta ning sõjakahjutasukuunarite ja eraldi kuunar "Mõntu" kohta on paigaldanud MTÜ Mõntu ja Olbrüki Kultuuripärand.

• "Saaremaa kaitsealuste parkide dendroloogiline inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused". Riiklik Looduskaitsekeskus, lepinguline töö. Tallinna Botaanikaaed 2007. Käsikiri Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonis
• Urve Sinijärv. "4.7. Mõntu mõisa park". // Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel. Doktoritöö Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonnas, muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas. Tallinn 2012. Lk 144–152 ja 249–251
• Sulev Nurme. "3.8 Mõntu mõisa park". // Saare maakonna kaitsealuste parkide, arboreetumi ja puistute piiride eelnõu ekspertiis. AB Artes Terrae. Tartu 2016

• Mõntu mõisa park keskkonnaportaalis