Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium. Mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Mõisavalda nimetati eesti keeles lühidalt vallaks. Vald tänapäevases mõistes kui haldusüksus loodi Eestimaal juriidiliselt 1816. aasta talurahvaseadusega, Liivimaal 1819. aastal kehtima hakanud talurahvaseadusega, Kuramaa kubermangus 1817. aastal. Valla kui talurahva omavalitsusüksuse teke algas koos vallakohtu moodustamisega, kuid vald (seaduse sõnastuses möisakoggodus) jäi endiselt mõisniku kontrolli alla. Mõisniku otsustada oli valla üldkoosoleku kokkukutsumine ja mõisnik kinnitas ka vallakoosoleku otsused. Valla tähtsaim ametimees oli vallatalitaja, kelle õlul oli nii varaline arvepidamine kui ka kirjavahetus ja vallaelanike registreerimine.
Mõisa haldusvõim valla üle kadus alles 1866. aasta vallaseadusega ja asendati Venemaa keisririigi asutuste järelevalvega. Vallaseaduse alusel 1866. aastal moodustatud valdade piirid ei kattunud paljudel juhtudel endiste mõisapiiridega, sest mitmed väiksed mõisapiirkonnad liideti üheks vallaks.
You must be logged in to post a comment.