Luule Viilma (6. aprill 1950 Jõgeva – 20. jaanuar 2002) oli eesti arst ja parapsühholoog, mõtteraviteemalise raamatusarja "Ellujäämise õpetus" autor.

Viilma lõpetas 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ning praktiseeris günekoloogina algul Rapla haiglas, hiljem Haapsalus. Internatuuri akušöör-günekoloogina läbis ta aastatel 1974−1975 Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas.

Aastatel 1975–1983 töötas ta Rapla rajooni keskhaiglas ja 1983–1991 Haapsalu rajooni keskhaiglas.

1991. aastast pidas ta erapraksist naistearstina. Samal aastal puutus ta esimest korda kokku parapsühholoogiaga.^[viide?] Ametialaste rikkumiste tõttu tühistati 1990. aastate teisel poolel tema arstina töötamise luba.^[1] 1999. aastal taotles ta uuesti arstilitsentsi, kuid ei saanud seda tagasi.^[2]

Aastate jooksul andis ta alternatiivset tervisenõu tuhandetele inimestele ja pidas sadu loenguid.

Ajapikku kujundas ta välja isikliku mõtteraviõpetuse, mida tutvustas raamatusarjas "Ellujäämise õpetus". Sarja osad ilmusid esmatrükis alates 1995. aastast ja neid on tõlgitud ka võõrkeeltesse.

2011. aastal ilmus tema kokkuvõtlik teos "Tarkuseõpetus" (kirjastus Pegasus).

Tema vanematel oli neli last, Luule oli neist noorim.

1971. aastal abiellus ta Arvo Viilmaga, neil sündis kaks tütart.

Luule Viilma hukkus autoõnnetuses 2002. aastal.

• Luule Viilma koduleht
• Heli Raamets. Luule Viilma lesk: Sain tema pilgust elektrilöögi! Maaleht.ee, 26. veebruar 2015
• Ruth Mägi. Valik Luule Viilma mõtteid haigustest ja tervisest Tervis Pluss / Delfi, 30. mai 2019