See artikkel räägib lindude perekonnast; tähtkuju kohta vaata artiklit Luik (tähtkuju); perekonnanime kohta vaata Luik (perekonnanimi); teiste tähenduste kohta vaata Luik (täpsustus)

Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Luiged on lähedalt seotud hanedega, kuna nad mõlemad kuuluvad hanilaste alamsugukonda Anserinae.[1] Sellesse alamsugukonda kuuluvad perekonnad luik, hani, lagle, vaaraohani, ogahani ja tuhkhani [2]. Mõnikord käsitletakse luiki küll ka eraldi alamsugukonnana Cygninae [viide?].

Luiged on üldiselt valge sulestikuga, mõned koguni üleni lumivalged. Erandiks on Lõuna-Ameerika lõunaosas elav mustkael-luik ja Austraalias elav mustluik (viimane on peaaegu üleni must).

Luiged on rändlinnud, välja arvatud mustluik. Eestist siiski kõik kühmnokk-luiged ei lenda ära ja kui talv tuleb külm, siis paljud siia jäänud luiged hukkuvad.

Eestis elavad luikedest

Veel kuuluvad perekonda

Luik (mitte konkreetne liik, vaid perekond) valiti Eesti 2007. aasta linnuks.

Kirjeldus

Kühmnokk-luik 9 pojaga
Mustluik
Peder Mørk Mønsted, "Suvine maastik luikedega järvel" (1904)

Luikedel on väga lihaseline kael, mistõttu nad suudavad nokalöögiga purustada ka inimese luid. Ka luige tiivahoop võib murda lapse või nooruki käeluu[3].

Evolutsioon

Näib, et liikidest vanim on kühmnokk-luik, millest edaspidi lahknesid teised liigid, sealhulgas väljasurnud. Luikedest on teada palju väljasurnud liike:

Kõige tähelepanuväärsem nendest on hiidluik, kelle pikkus nokast sabaotsani oli 1,9–2,1 meetrit (kühmnokk-luigel 1,45–1,6 m). Hiidluik oli suurem kui samal ajal Maltal ja Sitsiilias elanud kääbuselevant ja ehkki ta polnud raskem kui kühmnokk-luik, on siiski tekkinud kahtlus, et ta polnud lennuvõimeline.

Viited

  1. ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 85
  2. ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 85–95
  3. ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 86

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Luiged
No tags for this post.