![]() |
See artikkel räägib lindude perekonnast; tähtkuju kohta vaata artiklit Luik (tähtkuju); perekonnanime kohta vaata Luik (perekonnanimi); teiste tähenduste kohta vaata Luik (täpsustus) |
Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Luiged on lähedalt seotud hanedega, kuna nad mõlemad kuuluvad hanilaste alamsugukonda Anserinae.[1] Sellesse alamsugukonda kuuluvad perekonnad luik, hani, lagle, vaaraohani, ogahani ja tuhkhani [2]. Mõnikord käsitletakse luiki küll ka eraldi alamsugukonnana Cygninae [viide?].
Luiged on üldiselt valge sulestikuga, mõned koguni üleni lumivalged. Erandiks on Lõuna-Ameerika lõunaosas elav mustkael-luik ja Austraalias elav mustluik (viimane on peaaegu üleni must).
Luiged on rändlinnud, välja arvatud mustluik. Eestist siiski kõik kühmnokk-luiged ei lenda ära ja kui talv tuleb külm, siis paljud siia jäänud luiged hukkuvad.
Eestis elavad luikedest
- kühmnokk-luik C. olor
- laululuik C. cygnus
- väikeluik C. bewickii
Veel kuuluvad perekonda
- mustkael-luik C. melanocoryphus
- mustluik C. atratus
- vileluik C. columbianus
- trompetluik C. buccinator
Luik (mitte konkreetne liik, vaid perekond) valiti Eesti 2007. aasta linnuks.
Kirjeldus



Luikedel on väga lihaseline kael, mistõttu nad suudavad nokalöögiga purustada ka inimese luid. Ka luige tiivahoop võib murda lapse või nooruki käeluu[3].
Evolutsioon
Näib, et liikidest vanim on kühmnokk-luik, millest edaspidi lahknesid teised liigid, sealhulgas väljasurnud. Luikedest on teada palju väljasurnud liike:
- Cygnus csakvarensis (hilismiotseenis Ungaris)
- Cygnus mariae (varapliotseenis USA-s
- Cygnus verae (varapliotseenis Bulgaarias)
- Cygnus liskunae (keskpliotseenis Lääne-Mongoolias)
- Cygnus hibbardi (varapleistotseenis Põhja-USA-s
- hiidluik C. falconeri keskpleistotseenis Maltal ja Sitsiilias
- Cygnus paleoregnus keskpleistotseenis USA-s
- Cygnus equitum kesk- ja hilispleistotsenis Maltal ja Sitsiilias
- Cygnus lacustris hilispleistotseenis Kesk-Austraalias
Kõige tähelepanuväärsem nendest on hiidluik, kelle pikkus nokast sabaotsani oli 1,9–2,1 meetrit (kühmnokk-luigel 1,45–1,6 m). Hiidluik oli suurem kui samal ajal Maltal ja Sitsiilias elanud kääbuselevant ja ehkki ta polnud raskem kui kühmnokk-luik, on siiski tekkinud kahtlus, et ta polnud lennuvõimeline.
Viited
- ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 85
- ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 85–95
- ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 86
Välislingid
- Leho Luigujõe: "Aasta lind on luik" Eesti Loodus, veebruar 2007
You must be logged in to post a comment.