See artikkel räägib kirikukihelkonnast; muinaskihelkonna kohta vaata artiklit Lihula muinaskihelkond

Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Kihelkonnas paiknes 5 mõisat – 1 kirikumõis ning 2 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 1 karjamõis.^[1]

• Lihula kirikumõis (Pastorat Leal)
• Lihula (Schloß Leal) rüütlimõis
• Sipa (Sippa), Lihula kõrvalmõis
• Sause (Sauß), Lihula kõrvalmõis
• Penijõe (Pennijöggi) rüütlimõis^[2]

• Lihula vald (Schloss-Leal) (1866–1939)
• Lihula kirikuvald (Pastorat Leal) (1866–1891)
• Penijõe vald (Pennijöggi) (1866–1891)
• Sipa vald (Sippa) (1866–1893)^[3]

Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väike kihelkond jäi enne Lääneranna valla moodustamist tervikuna Lääne maakonna aladele, kuid on nüüd Pärnumaal. Kihelkonna maad moodustavad endise Lihula valla tuumikosa. Alates 1728. aastast loeti Lihula kihelkond Kirbla kihelkonnaga üheks, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutena; enamik allikaid vaatleb neid siiski eraldiseisvatena.^[1]

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 546.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 106.

• Lihula kihelkonnast Eesti mõisaportaalis