Lehtlalindlased (Ptilonorhynchidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub 17–20 liiki.

Lehtlalindlased on levinud Uus-Guinea saarel ja Austraalias.

Lehtlalindlased on suuruselt rästa ja varese vahepealsed, pikkusega 22–40 cm.

Paljudel liikidel leidub ehissulgi.

Lehtlalindlased elavad peamiselt troopilistes metsades ja vihmametsades. Mõni liik asustab ka savanne, mangroove ja põõsastikke.

Enamik liike rajab pesitsemise alguses maapinnale omapärased onnid ja ehib nende ümbruse värvikate esemetega, näiteks õite ja teokarpidega. Need lehtonnid on mängu- ja paaritumiskohad. Mõned liigid lehtonne ei ehita.

Päris pesa ehitatakse puu otsa. Pesamaterjaliks on oksaraod, köitraod, puukoor ja lehed. Kurnas on 1–3 muna, mida tavaliselt haub emaslind.

Lehtlalindlaste toiduks on peamiselt puuviljad.

Mägi-lehtlalind (Archboldia papuensis) ja lakk-lehtlalind (Sericulus bakeri) on ohulähedased.[1]

Liiginimestik on toodud BirdLife Internationali järgi.

• Ailuroedus buccoides (valgepõsk-kõutslind)
• Ailuroedus crassirostris (austraalia kõutslind)
• Ailuroedus melanotis (mustpõsk-kõutslind)
• Amblyornis flavifrons (paruk-lehtlalind)
• Amblyornis inornata (meister-lehtlalind)
• Amblyornis macgregoriae (tanu-lehtlalind)
• Amblyornis subalaris (ruugetutt-lehtlalind)
• Archboldia papuensis (mägi-lehtlalind)
• Chlamydera cerviniventris (leetkõht-lehtlalind)
• Chlamydera guttata (kõnnu-lehtlalind)
• Chlamydera lauterbachi (koldkõht-lehtlalind)
• Chlamydera maculata (akaatsia-lehtlalind)
• Chlamydera nuchalis (suur-lehtlalind)
• Prionodura newtoniana (kuld-lehtlalind)
• Ptilonorhynchus violaceus (läik-lehtlalind)
• Scenopoeetes dentirostris (kidanokk-lehtlalind)
• Sericulus aureus (tuli-lehtlalind)
• Sericulus bakeri (lakk-lehtlalind)
• Sericulus chrysocephalus (pugal-lehtlalind)

• Loomade elu 6. kd, lk 426