Lümfotsütoosiks ehk lümfotsütaarseks leukotsütoosiks (inglise keeles lymphocytosis) nimetatakse ebanormaalselt suurt lümfotsüütide sisaldust veres. Lümfotsütoosi esineb nii loomadel kui ka inimestel.[1]

Lümfotsütoosi levinuim diagnoosimismeetod on täisvereanalüüs.

Inimveres

Absoluutne lümfotsütoos täisvereanalüüsi alusel

Täisvereanalüüsi tulemused, mis näitavad absoluutset lümfotsütoosi:

  • vastsündinutel ja imikutel: lümfotsüüte > 9000/μl kohta (SI 9000 × 106/L)
  • vanematel lastel: lümfotsüüte > 7000/μl (SI 7000 × 106/L)
  • täiskasvanul: lümfotsüüte > 4000/μl (SI 4000 × 106/L).

Suhteline lümfotsütoos

Suhtelist lümfotsütoosi loetakse alla kaheaastaste laste puhul normaalseks seisundiks.

Põhjused

Stress-lümfotsütoos

Leukotsütoosi võivad põhjustada ka

Absoluutne lümfotsütoos

Endokriinhaigused

Ebanormaalselt suur lümfotsüütide sisaldus võib osutada ka mõnele endokriinsüsteemi haigusele, näiteks:

Äge infektsioon

Leukotsütoosi võivad põhjustada mitmed viirused ja nakkushaigused:

Ebanormaalselt suur leukotsüütide sisaldus võib esineda ka ägedatest infektsioonidest paranemisel.

Krooniline infektsioon

Persisteeriv lümfotsütoos (krooniline)

Kasvajad

Viited

  1. ↑ Physiology and Pathophysiology of WBCs (vaadatud 26.02.2014).

Välislingid

  • [1], Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik (vaadatud 26.02.2014)
  • Tracy I. George,Malignant or benign leukocytosis, doi: 10.1182/asheducation-2012.1.475ASH Education Book December 8, 2012 vol. 2012 no. 1 475-484 (vaadatud 26.02.2014)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Lymphocytosis seisuga 26.02.2014.

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCmfots%C3%BCtoos
No tags for this post.