Kuldvihm (Laburnum) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv väikeste puude ja põõsaste perekond, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast.

Perekonda kuulub kaks liiki, harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) ja alpi kuldvihm (Laburnum alpinum). Kuldvihma iseloomustavad kevadel ja varasuvel õitsevad silmatorkavad kollased, rippuvad õiekobarad, mis meenutavad vihma. Puud võivad kasvada 7–10 meetri kõrguseks ning on populaarsed ilupuud aedades ja parkides. Kuldvihma kõik osad, eriti seemned, on mürgised, sisaldades tsütisiininimelist alkaloidi, mis võib põhjustada raskeid mürgistusi, eriti lastel ja loomadel.^[1] Vaatamata mürgisusele on kuldvihm hinnatud oma dekoratiivsete omaduste poolest ja teda kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses, eriti Euroopas. Taime puit on kõva ja vastupidav ning seda on ajalooliselt kasutatud väiksemate puitesemete valmistamiseks.^[2]