Krista Aru (sündinud Krista Muldma; 1. august 1958 – 25. veebruar 2025) oli eesti ajakirjandusloolane ja museoloog.

Ta oli kolme tähtsa mäluasutuse – Eesti Kirjandusmuuseumi (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumi (2006–2012) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu (2019–2024) – direktor.

Krista Aru lõpetas 1973. aastal Pagari 8-klassilise Kooli, 1976. aastal Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal (cum laude). 1992. aastal sai teadusmagistrikraadi eesti kirjanduse alal (magistritöö "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896–1907)", juhendaja Juhan Peegel).^[1]

Aastatel 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktoriõppes^[2] ning kaitses 2010. aastal Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann). Väitekiri põhines ta enda koostatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom" (2008).^[3]

Aastatel 1981–1993 töötas Krista Aru Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina^[1] (sh 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor^[2]). Aastatel 1993–1995 oli ta Q Raadio peatoimetaja ja 1995–2005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.^[1]

2. jaanuarist 2006 kuni 9. novembrini 2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.

Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.

15. augustist 2019 kuni 14. augustini 2024 töötas ta Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorina.^[4][1]

Teadlasena uuris ta kuni surmani eesti ajakirjanduse ajalugu ning püüdis enda sõnul täita Juhan Peegli soovi, et eestikeelse ajakirjanduse ajalugu saaks kunagi terviklikult talletatud.^[5]

• SA Kultuurileht (end RAS Perioodika) nõukogu liige (1998–2013)
• Eesti Rahvusarhiivi teadusnõukogu liige (2000–2012)
• Põlva Talurahvamuuseumi nõukogu liige (2001–2006)
• Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukogu liige (2001–2006)
• riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" juhtkomitee liige (2004–2008)
• Maaülikooli kuratooriumi liige (2004–2014)
• Eesti Muinsuskaitse nõukogu liige (2006–2009)
• Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu esimees (2006–)^[1]
• Eesti Ajalooarhiivi nõukogu liige (1996–2005)
• Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide Komitee (ICOM-ICLM) nõukogu liige (1999–2006)^[2]
• Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige (2013^[6]–2020)
• Eesti Rahva Muuseumi ja SA Vanemuine nõukogu liige (2014. aastast)
• MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi esimees (veebruarist 2014)
• SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige (2014–2015)^[1]
• MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista juhatuse esimees (2020. aastast)
• Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee liige (2024. aastast)^[7]

Krista Aru oli parteitu, kuid ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas ja osutus valituks. Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.

2023. aasta valimistel kandideeris ta Riigikokku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 1177 häält ning ei osutunud valituks.^[8]

Krista Aru abikaasa oli meditsiinidoktor Jaak Aru, nende pojad on ajuteadlane Jaan Aru ja matemaatik Juhan Aru.

• 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[9]
• 2004 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks)^[10]
• 2011 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (rahvakultuurikandja)
• 2012 – Aasta kodanik
• 2013 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
• 2016 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (rahvakultuurikandja)
• 2018 – Eesti Teaduste Akadeemia sõber^[11]
• 2021 – Jaan Krossi kirjandusauhind monograafia "Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem" eest^[12]
• 2022 – Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni (EDA) aunimetus – aastate daam
• 2022 – Eesti Teaduste Akadeemia medal (pikaajalise tõhusa koostöö eest Eesti Teaduste Akadeemiaga, uuelaadse haridust toetava raamatukoguvõrgu arendamise eest ning akadeemikute arhiivide töötlemise eest Tartu ülikooli raamatukogus)^[13]
• 2023 – tema jalajäljed lisati Tartu Teerajajate alleele
• 2023 – Tartu Ülikooli aumärk^[14]
• 2024 – Rahvusmõtte auhind^[15]
• 2025 – Tartu aukodanik

• "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2008, 480 lk
• Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
• Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
• "Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989

• "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni", rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61).
• "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383–1391.
• "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47).
• Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53).
• "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
• "Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002.
• "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75).
• "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116–128.
• "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940.
• "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda" Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist).
• Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel Keel ja Kirjandus, mai 2019.

• "Krista Aru mängib sünnipäeval jalgpalli" Eesti Päevaleht, 1. august 1997
• Raimu Hanson. "ERMi asub juhtima Krista Aru" Postimees, 31. mai 2005
• Raimu Hanson. "Krista Aru kraamis kabineti uuele direktorile töökorda" Postimees, 31. mai 2005
• Juune Holvandus. "Krista Aru viib eesti pärimuskultuuri ühe katuse alla" Eesti Päevaleht, 23. juuli 2005
• Silvia Paluoja. "Eesti rahva muuseumi direktorit Krista Aru kummitab Jaan Tõnissoni vaim" Pärnu Postimees, 28. jaanuar 2006 (intervjuu)
• Rein Veidemann. "Monument pühendunud ajalehe toimetajaile" Postimees/AK, 21. märts 2009, lk 8 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
• Aivar Kull. "Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest" Tartu Postimees, 19. juuni 2009, lk 5 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
• Jüri Saar. Krista Aru: jõud sai otsa Tartu Postimees, 8. oktoober 2012
• Ott Karulin. Üks roll Sirp, 7. oktoober 2016
• Krista Aru: kas oleme oma väikese riigi liiga keeruliseks teinud? Tartu Postimees, 17. august 2018
• Raadiosaade "Kajalood. Krista Aru" Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 21. detsember 2019
• ETV saade "Plekktrumm. Krista Aru" Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 17. jaanuar 2022
• Miina Pärn. Krista Aru: väikse rahvana peaksime haridusse ja noortesse rohkem panustama ERR Kultuur, 14. detsember 2024
• Krista Aru. Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab Universitas Tartuensis, 13. veebruar 2025