Krüsokolla on vaske sisaldav füllosilikaatne amorfne kristalliseerunud mineraal, mille rohelise, sinakasrohelise, sinise, mustjassinise kuni musta, vahel ka pruuni või kollase värvuse määrab vasesisaldus. Krüsokolla kristallid on nõeljad, kuid enamasti esineb krüsokolla peeneteralise või kobarja massina^[1]. Mineraali leidub vasemaardlais maapinnalähedases kivis, koostiselt on ta vasemaak, kuid kasutatakse dekoratiivkivina.

Suurimad krüsokolla leiukohad on Venemaal, Kasahstanis, USA-s, Kongo DV-s ja Tšiilis.

Krüsokolla nimetus on moodustatud kreekakeelsetest sõnadest χρυσός chrysos 'kuld' ja κολλα kolla 'liim' – viitena sellele, et krüsokollat kasutati abimaterjalina jootmisel. Nimetuse võttis 315. aastal eKr kasutusele Theophrastos^[2].

• 
  Roheline krüsokolla
• 
  Kolm lihvitud krüsokollapala
• 
  Sinaka kvartsiga kaetud stalaktiidi vormis krüsokolla
• 
  Asuriidi-krüsokolla-malahhiidi segakivi
• 
  Malahhiidi ja krüsokolla segakivi
• 
  Krüsokolla ehtekivina

• Krüsokolla portaalis kivid.info.ee
• Chrysokoll. - Mineralienatlas - Fossilienatlas
• Chrysocolla. - mindat.org