Kota Kinabalu (lühendatult KK) on linn Malaisias, Sabahi osariigi pealinn. Linn asub Ida-Malaisias Kalimantani looderannikul Lõuna-Hiina mere ääres.

Linna haldusalas elab 2024. aasta seisuga 601 000 inimest, koos eeslinnadega on elanike arv umbes 730 000.

1968. aastani oli linna nimi Jesselton. Uue nime (tõlkes 'Kinabalu linn') sai linn 45 km kaugusel idas asuva Kinabalu mäe järgi.

Kota Kinabalu lähedane meri on oluline kalapüügiala. Linn on populaarne värav Sabahi ja Kalimantani külastavatele turistidele. Kota Kinabalu on üks olulisemaid Ida-Malaisia tööstus- ja kaubanduskeskusi, mistõttu on see üks kiiremini kasvavaid linnu Malaisias.

Alates 15. sajandist kuulus praegune Kota Kinabalu linna ala Brunei sultaniriigi võimu alla. 19. sajandi lõpus hakkas North Borneo Chartered Company Põhja-Borneosse kolooniad rajama. 1882. aastal rajati Gaya lahe juurde väike asula, kus elasid juba badžau pärismaalased. Esimene asula asus Gaya saarel. 1897. aastal põletasid vabadusvõitleja Mat Sallehi juhitud badžaud ja tausuugid esimese asula maha.

1898. aastal otsustas North Borneo Chartered Company asula rajada palju paremini kaitstavale maismaale Gantiani lahe juures. Siiski leiti see koht ebasobivaks ja 1899. aastal loodi asula Gaya saare vastas olevale maale. Uus asupaik asus North Borneo Railway raudteeliini lähedal ja seal oli hea sadamakoht. Jesselton nimetati Sir Charles Jesseli järgi, kes oli North Borneo Chartered Company aseesimees.

Jesseltonist arenes Põhja-Borneo oluline kaubakeskus, kus kaubeldi kummi, rotangi, mee ja vahaga. Sel perioodil olid tavalised ka kohalike põliselanike mässud. Teises maailmasõjas sai Jesselton tugevalt kannatada. Jaapani okupatsiooni ajal anti linnale nimeks Api, mida oli kasutatud ka varem. Jaapani võimu vastu toimus ka mitu mässu, mis aga maha suruti. Sõja lõpupäevadel 1945. aastal hävitasid liitlased linna Borneo kampaania käigus pea täielikult. Sõda lõppes Põhja-Borneol 10. septembril 1945.

Pärast sõda naasis pankroti äärel North Borneo Chartered Company Jesseltoni haldama, kuid ei suutnud rahastada linna taastamiseks vajaminevaid tohutuid maksumusi. 1946. aastal läks Põhja-Borneo Briti krooni alla. Uus koloniaalvalitsus valis Sandakani asemel Põhja-Borneo uueks pealinnaks Jesseltoni. Kui Põhja-Borneost sai 1963. aastal Malaisiaga liitudes Sabahi osariik, jäi Jesselton selle pealinnaks. 1967. aastal muudeti linna nimi Kota Kinabaluks.

Kota Kinabalus valitseb tüüpiline ühtlaste kõrgete õhutemperatuuride, märkimisväärse aastase sademete hulga ja aasta läbi püsiva kõrge õhuniiskusega troopiline mussoonkliima. Iseloomulikud on kirde- ja edelamussoonid. Kirdemussoon esineb novembrist märtsini ja edelamussoon maist septembrini.

Keskmised õhutemperatuurid püsivad aasta läbi 26–28 °C vahel. Sajab 2400–2500 mm aastas, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Kõige kuivem on veebruaris ja märtsis (keskmiselt alla 100 mm kuus) ning kõige rohkem sajab oktoobris (380 mm kuus). Kirdemussooni ajal on tuulekiirus 5,5–8 m/s, kuid edelamussooni ajal märgatavalt nõrgem – 0,5– 3 m/s.

Linnas elab paljudest rassides ja rahvustest inimesi. Enamuse moodustavad mitte-Malaisia kodanikud (110 556), kellele järgnevad hiinlased (93 429), badžaud (72 931), kadazanid (69 993), malaid (59 607), bruneilased (35 835), murutid (2528), indialased (2207) ja muud rahvad (5482).

Kota Kinabalus paljude religioonide järgijaid. Brunei malaid ja badžaud on moslemid. Kadazanid tunnistavad peamiselt kristlust, samas kui hiinlased on peamiselt budistid või kristlased. Samuti on linnas katoliiklasi, anglikaane, evangeliste, metodiste ja hindusid.

Linnas asub Kota Kinabalu rahvusvaheline lennujaam, mis reisijate arvult Malaisia teine lennujaam. Lennujaam on Malaysia Airlinesi kodulennujaam ning üks AirAsia ja MASwingsi sõlmlennujaamadest.

Linnas asub kaks sadamat. Esimene on kaubasadam ning teine Malaisia laevastiku mereväebaas ja naftaterminal. Reisijateveoga tegeleb parvlaev, millel on regulaarne ühendus Labuaniga.