See artikkel on Tartu-Maarja kihelkonna mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Kavastu mõis (Haljala).

Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Luunja valda.

Mõis kuulus Rehbinderitele, Wahlidele, von Middendorffidele, von Richterile, von Mensenkampffile, von Oettingenile, von Wolffidele ja von Knorringile^[2].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Kavastu mõisa park, tall^[3], ait^[4] ja piirdemüür on arvele võetud kultuurimälestisena ja mõisa park, maastikukaitseala kaitsealuse pargina^[5]. Kavastu mõisa aidahoone on Eesti vanema mõisaarhitektuuri majandushoone iseloomulik näide, millel on säilinud algupärane hoonemaht, arhitektuursed kujunduselemendid ja ehituskonstruktsioonid.

Mõisapark rajati algselt terrassidel asuva barokkaiana peahoone ja Emajõe vahelisele alale ja jõeäärsel madalal alal asus tiikide ja kanalite süsteem. Mõisapargi esiväljak oli avar, piiratud majandushoonete, puudegruppide ja puudereaga. 19. sajandi keskel rajati parki üle 2 kilomeetri pikad pärnaalleed ja istutati tihe puistu fooniks peahoonele ja terrassidele. Peahoonest ja seda ümbritsevast pargist avanesid vaated Emajõele.

• Kavastu mõis (Tartu-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 36.
• Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 126-129.
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 45-47 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 440-441 [2].