Karula mõis (saksa keeles Carull, ka Karrol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal^[1].

Karula rüütlimõisa on mainitud esmakordselt 1499. aastal, mil pärandusejagamise lepinguga jättis Otto Wrangell mõisa poegadele Hans ja Mauritius Wrangellile. 1581. aastal kuulus kompleks järgmisele Otto Wrangellile, ent siis läks mõis üle riigivõimule ning anti Rootsi sõjaväelasele Arvid Stålarmile. Kuna Otto Wrangell viibis venelaste käes vangis, võõrandas kümnendi lõpus Rootsi kuningas Johann III mõisa mõisniku naise ja 12 lapse käsutusse. Mõni aasta hiljem, 1595. aastal, läks kompleks Röttger von Tiesenhauseni kasutusse. 1696. aastal panditi Karula mõis kuueks aastaks kapten Hans Christopher von Rohrile, ent pärusomanikuks oli ikkagi Wrangellite suguvõsa. 18. sajandil käis mõis läbi mitme aadliperekonna (Tiesenhausen, Uexküll, Hertzfeldt, Kursell, Hastfer) omandusest kuni 1783. aastal soetas selle uuesti Wrangell. Kreisikohtunik Georg Johann von Wrangell pantis seda aja jooksul mitmele aadliperele (Lantinghausen, Brevern) kuni 1861. aastal omandas mõisakompleksi kindraliproua Sophie Marie von Essen. Hiljem päris selle Nikolai von Essen.^[2]

Nikolai von Essen müüs mõisa 1902. aastal Berthold Eduard Johann von Nottbeckile. Kolm aastat hiljem põles härrastemaja maha ning omanik alustas uue peahoone ehitamist. Peale Eesti iseseisvumist võõrandati mõis (mille peahoone oli peaaegu valmis) 1919. aastal Eesti riigile ning kunagisest mõisahärrast sai rentnik. 28. mail 1922 süttis mõisa peahoone taas. Tolleaegse Päevalehe andmete järgi olevat tuli lahti pääsenud korstnast.

1930. aastal ilmus Virumaa Teatajas lühiartikkel pealkirjaga "Pilk Karulale - läbisõidul": "Mõis oli omal ajal suuremaid ja rikkamaid Wirumaal, mida tõendavad eeskujulikud, kunagi korras olnud hooned. Nüüd nad muidugi kõik lagunevad. Kõige kurvastavam on näha pooleli valmisehitatud kahekordse, paekivist ja kivikatusega härrasmaja hävinemist. Maja on võrdlemisi suur ja oleks kusagil rahvarikkamas kohas kõigiti kohane ümberehitada kas rahvamajaks või ühispiimatalituse hooneks. Siin aga laguneb ta.". Aasta hiljem ilmus Virumaa Teatajas kuulutus härrastemaja osade äravedamisest. Sealt äraviidud palke olevat kasutatud Vihula koolihoone ehitusel.^[2]

Nõukogude okupatsiooni ajal kuulusid Karula mõisa alad Õitsengu kolhoosile, hiljem oli nad osa Viru kolhoosist. 1970. aastatest pärineb muinsuskaitse dokumente, milles antakse ülevaade selleks ajaks säilinud mõisa kompleksihoonete seisukorrast. Tolleks ajaks oli suur osa hooneid varemetes või väga halvas seisundis. Tänapäeval on kunagiste hoonete olukord veelgi halvenenud.^[2] Kõige paremas seisukorras on mõisa tall, milles 1990. aastatel tegutses Karula kõrts, kuid mis seisab praegu tühjalt.^[3]

Karula mõisa ja selle 19. sajandi esimeses pooles tegutsenud mõisahärrat Justus von Brevernit ning tema pereliikmeid on Ain Kütt käsitlenud 2019. aastal ilmunud kriminaaljutustuses "Risti soldati mõistatus", mis on osa sarjast "Sagadi paruni mõrvalood".^[4] 2024. aastal filmiti jutustuse põhjal kirjutatud stsenaariumi alusel neljaosaline ajalooline krimiseriaal "Von Fock".^[5]

• Karula mõis (Haljala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
• Karula mõisa tall. ajapaik.ee, foto.
• 1922. aastal põles Vihula vallas Karula mõisa härrastemaja maha. facebook.com.
• Karula. emmeliina.blogspot.com
• Karula mõisa hoonete fotod. Jaan Vali fotokogu, register.muinas.ee.

Haljala kihelkond

Kirik: Haljala kirik
Mõisad: Aari mõis | Aaspere mõis | Annikvere mõis | Aru mõis | Ernemaa mõis | Essu mõis | Haljala kirikumõis | Harmi mõis | Holsta mõis | Idavere mõis | Jalumäe mõis | Kaliküla mõis | Kandle mõis | Karula mõis | Kavastu mõis | Koigi mõis | Kodavere mõis | Kärmu mõis | Käsmu mõis | Lihulõpe mõis | Loobu mõis | Läsna mõis | Maheda mõis | Metsiku mõis | Mõisalõpe mõis | Oandu mõis | Paduri mõis | Rassivere mõis | Sagadi mõis | Sauste mõis | Selja mõis | Tammispea mõis | Tatruse mõis | Telliste mõis | Tereski mõis | Tõikvere mõis | Tõugu mõis | Vanaküla mõis | Vanamõisa mõis | Varangu | Veltsi mõis | Vihula mõis | Võle mõis