Karukold (Lycopodium clavatum) on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim või vahel neist eraldatud koldtaim).

Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv.

Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all kolmandas kaitsekategoorias, et kaitsta ta elupaiku ning tõkestada tema korjamist.

Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad.

Karukold kasvamas Albu vallas.

Sarnased liigid

Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollaga sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold.

  • Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal.
  • Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine – varre kaheks harunemisel on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumedam roheline kui karukollal.
  • Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone ja kasvab märjematel kohtadel.

Välislingid

No tags for this post.