K-komando on Eesti politsei eriüksus, mis loodi 1991. aastal eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. Üksuse tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine, terrorismivastane võitlus ja muud eriväljaõpet nõudvad ülesanded.

Kui K-komando on operatsioonil, siis öeldakse et kotkad on väljas. Just sellise hüüdnime ja kutsungi sai eriüksus juba algusaastatel. Üksuse tunnuslause on "Aquila non captat muscas", mis iseloomustab lihtsalt ja tabavalt K-komando olemust üle kolmekümne tegutsemisaasta jooksul.^[viide?]

K-komando lahendab kõige keerukamaid korrakaitseolukordi – linnas, maal, merel – minnes sinna, kuhu keegi teine ei lähe ja tehes seda, mida keegi teine ei tee. Eriüksuse operaatorite töös on oluline rõhk väljaõppel ja harjutamisel just nendeks situatsioonideks, nii treeningväljakul Eestis kui partneritega välismaal. Eriüksus on valmis reageerima väljalutsetele ka väljaspool tavatööaega.^[4]

Üksuse liikmete arvu pole politsei kunagi avalikustanud ja liikmete isikuandmed on salastatud.

K-komando kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöövõrgustikku Atlas.^[5][6]

K-komando eelkäijaks on peetud Politseireservi eriüksust.

Üksuse loojaks ja esimeseks juhiks aastatel 1991–1993 Politseireservi eriüksuse nime all oli Henn Kask, alates 1993. aastast juba aga Lembit Kolk, kelle ettepanekul sai üksus uueks nimeks K-komando.^[7] K-Komando väljaõpetamisega tegelesid algselt muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide FBI, Saksamaa GSG 9 ja Prantsuse politsei eriüksus RAID.^[8]

Operatiivtaktikaline eriüksus K oli välipolitsei alluvuses tegutsenud üksus, mida kasutati võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, aga ka pantvangide vabastamiseks ning relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks. K-komando liikmetel oli eririietus, mütsidel number, eriüksuse embleem ja politsei eraldusmärk; liikmete arv ja taust oli salastatud. Komando võis minna ülesannet täitma ainult politseiameti kõrgema juhtkonna loal.

Üksuse kõige ohtlikum tegevus oli võitlus allilmaga, sest sel ajal tegutsesid Eestis nii venelaste (Kemerovo, Permi, Solikamski, Solntsevo ja Moskva), eestlaste (Linnuvabriku) kui teiste eri rahvuste (aserite, grusiinide, armeenlaste ja tšetšeenide) kuritegelikud jõugud. Näiteks Ida-Virumaale ehitasid allilma juhid endale võimsaid kindlustalusid, kuhu K-Komando koos KAPO ja Keskkriminaalpolitsei töötajatega haaranguid korraldas, konfiskeerides relvi, laskemoona ja lõhkeainet. Sellised relvastatud tugipunktid kujutasid Eesti riigile otsest ohtu, kuna Ida-Virumaal valitsesid Eesti taasiseseisvumise algusaastatael selgelt Eesti Vabariigi vastased meeleolud. Politsei eriüksuse üks suuri ülesandeid sisejulgeoleku tagamisel oli 1993. aastal nn Jäägrikriisi lahendamises osalemine. Üksuse kohustuste hulka kuulusid ka palju teisi keerulisi ülesandeid nii Tallinna lõbumajade kontrollimisest, inimröövide lahendamisest, rahaveo turvalisuse tagamisest, tähtsate väliskülaliste turvamiseni ja palju teisi eriettevalmistust nõudvate operatsioonide läbiviimisi.^[9]

• Pronksiöödel toimunud rahutuste mahasurumine
• Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011, tänaseni ainukene kurjategija surmaga lõppenud operatsioon^[10]
• Asso Kommeri kinnipidamine. 26. november 1993. EMEXi ladudes Pääskülas.^[11]
• Raimi Puusepa kinnipidamine 13. nai. 1997. Raplamaal, Oola külas.^[12]
• Vendade Voitkade kinnipidamine. 29. veebruar 2000. Viljandimaal Kangromatsi talus.^[13]
• Eesti-Vene jalgpallimatš. 27. märts 2002. Tallinnas A. Le Coq Arenal.^[14]
• Aleksei Nikiforovi kinnipidamine. 27. märts. 2002. Tallinnas Mustamäele suunduvas nr. 2 trollis.^[15]

• Henn Kask (1991–1993), K-komando looja
• Lembit Kolk (1993–2003)
• Heldur Lomp (2003–2014)^[1]
• Hannes Perk (2014–2023)^[16]
• Marek Aas (2023–)

K-komando korraldab korra aastas katseid meeskonnaga liitumiseks. Kogu kandideerimise vältel hinnatakse kandideerijate isikuomadusi, vaimset ja füüsilist tugevust veendumaks valmisolekut nii iseseisvalt kui osana meeskonnast toime tulla pingeliste olukordadega.^[4]

Eriüksusesse kandideerides tuleb läbida füüsilised valikkatsed, kus kandidaat peab

• olema suuteline kangi lamades rinnalt suruma rohkem kui 15 korda 75 kg;
• tegema rippes kangil kätekõverdusi rohkem kui 10 kordust;
• jooksma 6 km alla 31 minuti;
• tundma end vees mugavalt ja ujuma 100 m alla 2 minuti või 400 m alla 12 minuti;
• sooritama politsei lasketesti positiivse tulemusega.^[4]

• Atlase võrgustik

• Toomas Sildam, Villu Päärt, Politsei lubab teha Raplamaa traagilisest peretülist õppetunni Postimees, 15. mai 1997
• Läbiotsimine K-komando ja narkokoera kaitsel Õhtuleht, 19. juuli 2001
• Kadri Paas, K-komando tahab osta 800 000 krooni maksvaid snaipripüsse Õhtuleht, 9. august 2002
• K-komando juht: maailm on hulluks läinud! Postimees, 24. oktoober 2002
• K-komando saab uue juhi Õhtuleht, 27. detsember 2003
• K-komando maandub helikopteriga Väinjärvele Postimees, 12. september 2007
• Jaan Väljaots, K-komando vabastas piinatud pantvangi Õhtuleht, 6. mai 2005
• Lennubaasis harjutati renegaatolukorra lahendamist 20. november 2007
• Politsei eriüksus K-komando vabastas Tallinnas lapse err.ee, 26. november 2007
• Eriüksusel K-komando täitus 20 aastat err.ee 2. veebruar 2011