Köharefleks on tahtmatu mitme ümberlülitusega (polüsünaptiline) kaitserefleks, mis vabastab hingamisteed võõrkehadest (võõrmaterjalist, näiteks tolmust), sekreedikogumitest ja muudest kahjustavatest ärritajatest (köhaärritajatest) ning takistab nende jõudmist kopsu.
Köhaärritajate retseptorid paiknevad ülemiste hingamisteede limaskestas (epiteelis), eelkõige kõris, neelus, hingetoru tagaseinas, kohas kus hingetoru hargneb suuremateks bronhideks, ja suuremates bronhides. Vähemal määral on neid ka väiksemates bronhides ja kopsukelmes. Bronhioolidest ehk kopsutorukestest kaugemal neid ei ole.
Refleksi aferentne närvitee kulgeb uitnärvi (kraniaalnärv X) aferentsete närvikiudude (ülemise kõrinärvi haru sisemise kõrinärvi) kaudu (täpselt piiritlemata) köhakeskusesse piklikajus.
Uitnärvi ja keele-neelunärvi motoorses tuumas nucleus ambiguus'es lülitatakse erutus ümber eferentsele närviteele. Uitnärvi ja ülemise kõrinärvi kaudu juhitakse signaal ajukoorest ja piklikajust häälepilusse, välimistesse roietevahelistesse lihastesse, vahelihasesse ning teistesse hingamislihastesse.
Köha mehhanism on järgmine:
- Vahelihas (mida innerveerib vahelihasenärv) ja välimised roietevahelised lihased (mida innerveerivad segmentaalsed roietevahelised närvid) tõmbuvad kokku, tekitades kopsude ümber negatiivse rõhu.
- Õhk paiskub kopsudesse, et rõhku võrdsustada.
- Häälepilu sulgub sõrmuskõhre-kilpkõhre lihase abil (lihaseid innerveerib tagasikulgev kõrinärv) ja häälepaelad tõmbuvad kokku, et kõri sulgeda.
- Kõhulihased tõmbuvad kokku, et rõhutada vahelihase lõdvestumist; samal ajal tõmbuvad teised hingamislihased kokku. See suurendab õhurõhku kopsudes.
- Häälepaelad lõdvestuvad ja häälepilu avaneb, nii et õhk vabaneb kiirusega üle 160 km/h. See plahvatusetaoline väljahingamine on köhimine.
- Bronhid ja hingetoru mittekõhrelised osad vajuvad kokku, moodustades kitsaid kohti, millest õhk läbi surutakse. Nii surutakse välja hingamisteede seinte küljes olevad ärritajad.
Köha võib esile kutsuda ka uitnärvi kõrvaharu (Aldermani närvi, Arnoldi närvi) stimuleerimine. Seda nimetatakse Arnoldi refleksiks.
Hingamisteede tõhusat tühjendamist võib takistada hingamislihaste nõrkus, trahheostoomia ja häälepaelte patoloogia (sealhulgas paralüüs ja anesteesia). Refleksi kahjustavad kõhulihaste ja hingamislihaste nõrkus. See võib olla tingitud lihaste nõrkust või paralüüsi põhjustavast haigusest, pikaajalisest liikumatusest või nende lihaste operatsioonist. Voodis lamamine takistab rindkere laienemist ja piirab köhimiseks valmistumisel sissehingatava õhu hulka, nii et köhimine jääb nõrgaks ja ebatõhusaks. Refleksi võib kahjustada ka refleksikaare aferentsesse harusse kuuluva ülemise kõrinärvi sisemise osa kahjustus. Seda närvi kahjustab tavaliselt võõrkeha, näiteks kanaluu neelamine, mille tagajärjel see jääb pidama pirnsopisesse või neelu või see eemaldatakse kirurgiliselt.
Tsentraalse toimega köhavastased vahendid, näiteks kodeiin, pidurdavad köharefleksi ajutüve lülituste tasandil.
You must be logged in to post a comment.