Kõima mõis (ka Tammaru mõis; saksa keeles Kaima)[1] oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal[2]. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Lääneranna valda[2].
Mõis rajati 18. sajandil. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati umbes 1800. aastal. 20. sajandi algul ehitati peahoone külge uusklassitsistlik eeskoda.[2]
Esimeseks mõisa omanikuks võib pidada Adolf Wilfhelm von Oettingen, kellele mõis panditi 1800. aastal ning kelle nimele vormistati omand mõni aasta hiljem. Von Oettingeni nimega võib seostada tänast mõisa hoonestust. Kuivõrd von Oettingenil ei olnud meessoost pärijaid, siis 1819. a. mõis panditi Carl Lindele, kes müüs selle hiljem 1832.a. Hermann von zur Mühlenile. Von Mühlenite käes oli mõis paarkümmend aastat, kes müüsid mõisa taas edasi von Baranoffidele. [3]
1859. a. ostis mõisa 110 000 hõberubla eest Demetrius von Ditmar (1835–1924). Von Ditmaritele kuulusid veel Käru, Holdre ja Vändra mõisad. Demetrius von Ditmaril oli kolm last: Helene, Bertha Julie ja Woldemar Dimitri. Kõige pikemalt oligi Kõima mõis perekond von Ditmarite omanduses (1859–1919), kokku 60 aastat. Pärast mõisate riigistamist kolis mõisahoonesse kool, sest mõisa ruumid olid varasemast Tamme küla koolimajast ruumikamad.[3]
Mõis osteti eraisiku poolt 2015. aastal oksjonil. Mõisas korraldati 2016–2024 suvedel muusikaüritust "Kuurebaste festival".
Viited
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 21.11.2017)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kõima mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 30.10.2015)
- ↑ 3,0 3,1 Kangilaski, Epp (1990). Ajalooline õiend. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. Lk 9-12.
Välislingid
- Kõima mõis Eesti mõisaportaalis
You must be logged in to post a comment.