Johanna Sild-Rebane (17. märts 1882 Tarvastu – 23. november 1946 Stockholm) oli eesti majandusteadlane ja ajakirjanik.

Õppis kuni 1903. aastani Tartu Puškini Gümnaasiumis. 1905. aastal immatrikuleerus Sild Berni Ülikooli filosoofiateaduskonda. Ta veetis vahepeal mõned semestrid Viinis ja Londonis. 1911. aastal Sild doktoriväitekirja majandusteaduses. Silda on peetud esimeseks doktorikraadi saavutanud eesti naiseks, kuid enne Silda kaitsesid doktorikraadi Beatrice Pallon Zürichis, Helene Taar ja Alide Poom-Teemant Bernis.[1] Lõputöö teemaks oli Th. R. Malthuse teooria. Eestisse tagasi jõudes asus tööle Postimehe toimetusse majandusajakirjanikuna. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige ja auvilistlane.

1912 osales esimesel ülevenemaalisel naishariduse kongressil eesti naiste esindajana. "Kongress toimub "hariduse" tähe all, kuid tegelikult arutatakse seal naiste õiguste taotlemise ja naise juhtivatele kohtadele pääsemise küsimusi." [2]

Avaldas naisõiguse alaseid kirjutisi ajakirjas Naiste Töö ja Elu. 1916/4 kirjutas näiteks naiste tööalastest probleemidest, 1917 organiseeritud naisliikumise tähtsusest, emade ja rinnalaste kaitsest. Esines Eestimaa Esimesel Naiskongressil 27.–28. mail 1917 ettekandega naisest abielus ja kutsetöös.

1933. aastal valiti ta Eesti Akadeemilise Naiste Ühingu esimeseks auliikmeks.

1946. aastal hukkus autoõnnetuses.

Isiklikku

Tema abikaasa oli Hans Rebane.

Teosed

Viited

  1. ↑ Lembi Anepaio, Janet Laidla, "Esimesed doktorikraadiga naised tänapäeva Eesti aladelt", Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (Tartu, 2024), 32, 38.
  2. ↑ Mäelo, H. (1999). Eesti naine läbi aegade. Varrak. lk 97 ja lk 86

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Johanna_Sild-Rebane
No tags for this post.