Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.

Gutslaff õppis 1632–1633[1] Greifswaldi ja 1634[1] Leipzigi ülikoolis. 1639 õppis Academia Gustavianas.

1641. aastast[1] töötas Urvaste koguduse pastorina.

Piksepapp Vihtla Jürgeni järgi üles kirjutatud pikse palve Johann Gutslaffi raamatust "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" (Dorpt 1644, leheküljed 362 ja 363).

1644. aastal avaldas Urvaste koguduse pastor Johann Gutslaff Sõmerpalu mõisniku Hans Ohmi kulul raamatu "Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"[2]. Raamatu teadaolevat ainueksemplari Eestis säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis. J. Gutslaff tõlkis heebrea keelest lõunaeesti keelde osa vanast testamendist ja koostas lõunaeesti keele grammatika.[3]

1656–1658 aastate Vene-Rootsi sõja ajal, 1656. aastal asus Johann Gutslaff Tallinna, kus ta suri 1657. aastal katku.

Johann Gutslaffi saksakeelse lõunaeesti keele grammatika tõlkis 1985. aastal oma diplomitööna ("Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam") eesti keelde Marju Lepajõe[4].

Urvaste kirikusse on Johann Gutslaffile kui koguduse nimekaimale pastorile paigaldatud mälestustahvel. Tema ametisoleku ajal käigus olnud armulauapeeker oli kirikus kasutusel 2004. aastani.

Teoseid

Isiklikku

J. Gutslaff abiellus 1642. aastal, Urvaste koguduse pastori (1638–1641) Matthias Haberi (surn. 1641) tütre Annaga[1].

Tema poeg Eberhard Gutsleff vanem (1654–1724) oli baltisaksa teoloog, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja 1681–1700 ja koguduse pastor 1700–1724.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Arvo Tering, Lisandusi ja täpsustusi Johannes Gutslaffi kohta. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 1, lk 26-30
  2. ↑ OOMIDE SUGUVÕSA, 18 apr. 2017 · Tallinna Linnaarhiiv
  3. ↑ Toomas Paul (1999). Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Tallinn: Emakeele Selts. Lk 302-307.
  4. ↑ Suri religiooniloolane ja tõlkija Marju Lepajõe, err.ee, 05.07.2019

Kirjandus

  • Arvo Tering, Lisandusi ja täpsustusi Johannes Gutslaffi kohta. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 1, lk 26-30
  • Johannes Gutslaff: Kurtzer Bericht und Unterricht ueber die falsch-heilig genandten Baeche in Lieffland Woehhanda. – Kleio: ajaloo ajakiri, 1997 nr. 2, lk. 9–15.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Gutslaff
No tags for this post.