Janne Fridolin
Janne Fridolin (sündinud 23. juulil 1976 Jõgeval) on eesti koorijuht ja muusikaõpetaja.[1]
Haridus
Janne Fridolin lõpetas 1997. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminari muusikaosakonna, 2003. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi (erialaõpetaja Ene Kangron) ning 2009. aastal koorijuhtimise osakonna cum laude (professor Ants Üleoja). 2017. aastal lõpetas ta doktorantuuri Tõnu Kaljuste ja Anne Türnpu juhendamisel ning sai filosoofiadoktori kraadi.[1]
Tegevus koorijuhina
Koorijuhiteed alustas ta segakoori Noorus (1998-2001) ja poistekoori Revalia (2002-2010) abidirigendina. Janne Fridolin on Noorte Segakoor Vox Populi dirigent alates koori loomisest, samuti Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori ja poistekoori ning Tallinna Rahumäe Põhikooli lastekoori ja mudilaskoori dirigent ning muusikaõpetaja. Ta on Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonna dirigeerimise ja partituuri lugemise õppejõud.[1]
Janne Fridolin on olnud kooriliigijuht mitmel laulupäeval ja laulupeol, sealhulgas lastekooridele XII noorte laulu- ja tantsupeol "Mina jään" (2017)[1] ja Eesti Meestelaulu Seltsi 30. laulupäeval "Laulis isa, laulis poega".[2] Kunstiline juht ja dirigent oli ta 2014. aastal toimunud rahvusvahelisel üliõpilaslaulupeol Gaudeamus ning Jõgeva rahvakultuurifestivali laulupäeval "Jõgeva ja Pedja vahel"[1]. Tema juhtimisel on Vox Populi osalenud mitmes koorimuusikalavastuses koostöös Anne Türnpuga (sealhulgas Veljo Tormise tsükkel "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", "Ingerimaa õhtud") ning NO99 lavastustes "Meditatsioonid Tormisega" ja "Savisaar".[1]
2019. aastal oli Janne Fridolin laulu- ja tantsupeo tule Tallinna teekonna kunstiliseks juhiks.[2] 2023. aastal oli Fridolin dirigendipuldis XIII noorte laulupeol, ta juhatas poistekooride lugu "Loome elu ilusa".[3] XXVIII üldlaulupeol oli Janne Fridolin poistekooride liigijuht ning dirigendiks laulude "Ühte laulu tahaks laulda" ja "Mu kodu nii lihtsalt" esitamisel.
Ta on valitud Eesti Kooriühingu mentoriks.
Tunnustus
- 2002 Heino Kaljuste nimeline stipendium[1]
- 2011 Eesti Kooriühingu aasta noor dirigent[1]
- 2012 parim dirigent Freamunde rahvusvahelisel koorikonkursil Portugalis[2]
- 2013 Eesti Kooriühingu aasta dirigent-muusikaõpetaja[1]
- 2017 parima dirigendi eripreemia Rimini rahvusvahelise koorifestivali peaauhinnavoorus[2]
- 2019 Uno Järvela nimeline stipendium[1]
- 2020 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (säravale kooridirigendile, helidemaailma imelisele võlurile)[4]
- 2022 Valgetähe V klassi teenetemärk[5]
Isiklikku
Janne Fridolinil on neli last – Ita Väljamäe, Alfons Väljamäe, Ernst Väljamäe ning laulja ja laulukirjutaja Inger Fridolin.[1]
Tema abikaasa Andreas Väljamäe[6] on õppinud muusikakeskkoolis metsasarve ja lõpetanud EMTA-s klassikalise laulu magistrantuuri.[1]
Tema ema oli aastaid laulupidude ajal maakonna taidlejate majutuspaiga komandant, isa aga maakonna laulupeorongkäigu kolonni korraldaja ning hariduselt puhkpilliorkestri dirigent.[1]
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Riina Mägi, "Janne Fridolin: neli tähtsündmust kolme nädalaga", Vooremaa, 12.08.2017 (vaadatud 20.07.2023)
- 1 2 3 4 Janne Fridolin. Eesti Muusika Infokekskus
- ↑ Eesti XIII noorte laulupidu. Laulupeo kava.
- ↑ Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid. kulka.ee, 4. veebruar 2021
- ↑ Annaliisa Köss, "Haruldast vähivormi põdev dirigent Janne Fridolin: kolm kuud kestnud ravi on hoidnud haiguse kontrolli all", Postimees, 15. september 2022 (vaadatud 20.07.2023)
- ↑ Muinasjutuline pulm. Dirigent Janne Fridolin abiellus Lõuna-Prantsusmaal. kroonika.delfi.ee, 20. juuli 2025
Välislingid
- Riina Mägi, "Janne Fridolin: neli tähtsündmust kolme nädalaga", Vooremaa, 12.08.2017
- Kirsti Vainküla, "Nelja lapse ema Janne viimane lootus on annetajad: arvasin, et lihtsalt nägemine hägustub ja pean prillipoodi minema", Eesti Ekspress, 22.05.2022
- Janne Fridolin: kui inimene on üksildane, siis teda võib olla keeruline märgata. ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 26.12.2022
- Saame tuttavaks: Janne Fridolin. 2025.laulupidu.ee