Pärnu muuseumi uus püsinäitus “Madonna ja võti. Manifest ja supelvanker” avab Pärnut läbi nelja erineva loo, mis viivad külastaja teekonnale alates Pärnust kui inimasustuse lättest kuni Pärnu kui Eesti esikuurordini.
Pärnu muuseumi direktor Aet Maatee ütles, et uut püsiekspsitsiooni oli vaja, sest eelmine oli juba 13 aastat vana.
“Kõik see vana lõhuti siit ikka sõna otseses mõttes välja. Ma ei teagi, mitu ehituskonteineritäit sodi meie majast siit ära on viidud. Selles mõttes me oleme täiesti värske uue kontseptsiooniga tulemas ja me oleme seda peaaegu kolm aastat tegelikult ette valmistanud,” ütles Pärnu muuseumi direktor Aet Maatee.
Uus püsinäitus “Madonna ja võti. Manifest ja supelvanker” koosneb neljast loost, millest igaüks avaneb eraldi saalis.
“Näituse “Meie loo läte” saalis räägime Pärnu asustamise loo, alates siis esimeste inimeste tulekust. Väga põnev ajajärk ja olen üritanud seda teha võimalikult müstiliselt. Siia tulevad niisugused spetsiaalsed müstilised helid – salapärane ja kergelt hirmutav, hästi vähe hirmutav,” sõnas näituse “Meie loo läte” kuraator Margo Samorokov.
“Meie uue näituse teine püsinäitus jutustab Pärnu linna ajaloost eelkõige pärnakatele, aga ka külalistele ja näituse pealkiri on “Kahe linna lugu”. Pärnu puhul on tegemist sellise huvitava fenomeniga, et Pärnu on tegelikult rajatud kahe erineva linnana, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu ning näiteks Pärnu linnaosasid me tutvustame läbi laste mänguasjade,” lausus näituse “Kahe linna lugu” kuraator Indrek Aija.
“Kolmanda saali teema on rahvusriigi sünd Pärnumaal. Eesti riik ei saanud teoks iseenesest ja ikka on põhjust meenutada neid inimesi ja neid momente ajaloos, mis meid Eesti Vabariigini viisid. Kahtlemata on saali staarese manifest, mis on trükitud 23. veebruaril 1912. aastal Pärnus ja loetud ette õhtul kell 8 Endla seltsimaja rõdult,” ütles näituse “Rahvusriigi sünd” kuraator Kristiina Vunk.
“Tegemist on neljanda looga, Pärnu väga olulise looga, suvepealinna looga, ja kuidas me pea 200 tagasi suvepealinnaks tasapisi hakkasime saama. Siin on näha ka punutud korvtool ehk rannatool ja Pärnusse ilmusid need randa esimest korda 1927. aastal,” sõnas näituse “Suvepealinn Pärnu” kuraator Tiit Kask.
Uuendusi on aga veel. Nimelt seisab muuseumi hoidlates enam kui 200 000 museaali. Nüüd aga tuuakse osa neist suletud uste tagant välja.
“Avatud hoidla annab võimaluse näidata rohkem museaaale, kui me tegelikult tavapäraselt püsinäitusel või näitustel välja paneme. Ta näitab meie enda kogu, kogusid erinevatest aegadest ja hetkel oleme valinud teemaks etnograafia, mis kajastab etnograafilisi esemeid ja etnograafilisi esemeid erinevatest Pärnu muuseumi kogudest,” lausus Pärnu muuseumi avatud hoidla kuraator Piret Pedanik.
“Ise ma olen väga õnnelik tegelikult laste tasandi üle, et kõikides nendes nimetatud saalides on lastel midagi teha,” ütles Pärnu muuseumi direktor.